KIIKEDEST JA KIIKUMISEST

1936. aastal avaldas Richard Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) “Rahvapärimuse selgitajas” (nr 1) üleskutse saata teavet kiikede ja kiikumiskommete kohta, kuivõrd nende kasutamine on vähenenud ja vanavarakogudes ei olnud nende kohta rahuldavat ülevaadet. Sellele üleskutsele vastab siitkandist ka MEINHARD SÄRG, andes tänuväärse ülevaate sellest, milliseid kiikumise viise siinkandis viljeleti.

read more >

KÜLAKIIGE VALMISTAMISE ÕPITALGUD

“Võllaskiige tieb ikke maamies ise” Mõni aeg tagasi jäime Piilsi seltsi rahvaga arutama, et külakiiged, mis endisel ajal olid külamaastiku lahutamatuks osaks, on Avinurme kandist märkamatult kadunud. Alles on veel külakiik Ülejõe kogukonna platsil ja üks tubli pere on Avinurmes oma koduõuele kiige püstitanud. Aga külaplatsidel ei ole vist enam ühtegi kiike püsti. Et Piilsi […]

read more >

AVINURME VALLAMAJA 110

Avinurme keskuses asub väärikas punasest tellisest hoone – endine Avinurme vallamaja, mis avati pidulikult 22. detsembril 1912. aastal (vana kalendri järgi 9. detsembril). Oma 110 eluaasta jooksul on maja elanud omamoodi hunt kriimsilma elu: algsest valla- ja kohtumajast sai ka koolimaja ning hiljem kooli internaat ja söökla ning täna tegutseb seal ka muusikakool. Vallamaja ehitamise protsess jäi kolme vallavanema ametiaja sisse: Mihkel Jalaku (vallavanem 1908–1910) ametiaega jäi ettevalmistamine, Toomas Raja (1911–1913) ametiaega ehitamine ja Gustav Tamme (1914–1917) ametiaega lisatööd ning viimased eelarve küsimused. Uurigem Avinurme vallavolikogu protokollidest, kuidas toimus toona, 20. sajandi alguses uue vallamaja ehitamine.

read more >

KANAMUNADEST, ULVI MUNAÜHISUSEST JA KANAASJANDUSEST

Kanamuna on hariliku kodaniku silmis niiwõrd wäike ja tähtsusetu asi, et temast rääkiminegi peetakse nagu rohkem köögipoole jutuks. Ei ole täismehe kõne wäärt. Aga kui nüüd korraga selgub, et kanamuna eest on riik 15 aasta eest saanud üle 25 miljoni krooni wäliswaluutat […], et selle aja jooksul on meil munatoodang kaswanud ligi neljakordseks ja sama […]

read more >

AVINURME MAGASIAIT – 190

2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.

read more >

PÄRANDIKOGUJA MIHKEL SILD – 140

2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.

read more >

SINIMUSTVALGE AVINURMES

Taasiseseisvumispäeval ja Kultuurikeskuses avatud lipunäituse taustal meenutusi ka mõnest esimesest taasiseseisvumiseelsest sinumustvalgest lipust Avinurmes. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul Tartus 14.–17. aprillil 1988 pandi lehvima sinine, must ja valge ning 2. juunil 1988. aastal võttis Eestis Muinsuskaitse Seltsi volikogu vastu deklaratsiooni eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust, milles tunnistati sinimustvalge lipp eesti rahvuslipuks. See sütitas tegutsema ka […]

read more >

AWINURME PÕLLUMEHED SOOWIWAD UUT WALITSUST

1933. aasta oli Eestis keeruline – ülemaailmne majanduskriis jõudis siinmail haripunkti, laastades valusamalt just põllumajandussektorit ning tõi omakorda kaasa sisepoliitilise kriisi. Üldises rahva rahulolematuse laines avaldasid oma seisukoha ka Avinurme põllumehed. Ajalehe Teataja 1933. aasta 27. juuli numbrist leiab uudise pealkirjaga “Awinurme põllumehed soowiwad uut walitsust“. Põhjus lihtne: “Praegune walitsus on põllumajanduse wiinud raskesse seisukorda”. […]

read more >

TERAKESI PUHKPILLIMÄNGUST AVINURMES

Kui kõrvale jätta Eesti vanima pasunakoori tiitli nimel võistlev Torma pasunakoor, mis loodi 1848 (mil Avinurme mõisa alad kuulusid Torma kihelkonda – või Torma-Lohusuu kihelkonda, nagu seda peale kihelkondade ühinemist sageli kutsuti), siis Avinurme mõisavalla puhkpilliorkestrite alguseks loetakse 1879. aastat, kust pärinevad esimesed kirjalikud ülestähendused siinsest puhkpillimängust.

read more >