UUDISED

KÜSIMUSTIK AVINURME KAPSAPIIRAKA KOHTA

Avinurme kapsapiirakas ehk kapsaleib on seni ainus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus olev meie kandi toit. Seda juba  2012. aastast alates. MTÜ Avinurme Kultuuri ja Hariduse Selts Nurmetuled algatusel ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusel oleme ette võtnud kapsapiiraka kohta käiva teabe täiendamise ja kapsapiiraka kui kohaliku pärandtoidu tutvustamise. Sel eesmärgil palume kõikidel, kellel on teadmisi või mälestusi kapsaleiva […]

read more >

SUUSKADEST JA NENDE VALMISTAMISEST

Seda, millal suusad – või suksed, nagu neid siinkandis nimetati – meil talvise liikumisabinõuna kasutusele tulid, ei oska keegi täpselt öelda. Igal juhul olid nad 19. sajandil peamiselt jahimeeste ja metsavahtide kasutuses, et talvise metsa pehmes lumes kõndimist hõlbustada – sellest ka nende laiem ja toekam kuju. Seejuures siinkandis kasutasid neid ka riistameistrid talveises metsas materjali hankimas käies. Lisaks märgitakse, et suusad olid seotud just metsas käimisega ning neid kasutati metsarikastes piirkondades rohkem kui nendes piirkondades, kus suured metsad puudusid. Nii võiks endisaegseid suuski ka “metsasuuskadeks” nimetada. Tänapäevased spordisuusad ja suusasport on siinmail 20. sajandi avastus ning 1930ndatel said nad ka üheks Avinurme meeste kaubaartikliks. Ehkki eks neid tehti vanal moel ja omaks tarbeks juba varemgi. Uurime, kuidas vanasti suuski tehti ja kuidas eestlastest 20. sajandil suusarahvas sai.

read more >

VANU SAKSTE ÕUNAROOGADE RETSEPTE

Sügisene õunaaeg on käes ja paras aeg on uurida, milliseid roogasid on õunadest endistel aegadel tehtud. Aga alustagem seda hoopis vanimast eestikeesest kokaraamatust, mis ilmus 1781. aastal ning oli mõeldud mõisakokkadele kasutamiseks. Aed-õunapuud jõudsidki Eestis esmalt kloostri- ja mõisaaedadesse. Vähehaaval jõudsid nad ka taluaedadesse ning eks talurahvas võttis šnitti ka mõisaköögist – ehkki ilmselgelt pidid […]

read more >

AWINURME MEESTE LAADAKALENDER: JUULI

Juulikuu ehk rahvapäraselt heinakuu, jaagupikuu või niidukuu laatasid nimetati nii jaanilaatadeks, heinalaatadeks, jaagupilaatadeks kui ka aastalaatade puhul suvelaatadeks. Jaanilaatade nimi tulenes küll rohkem sellest, et uuele kalendrile üleminekul nihkusid mõnedki varem jaanipäeva paiku toimunud laadad juuli algusesse. Ehkki juulist leiab mõned vanad laadad ning, nagu ka eelnevate kuude puhul, kasvab aja jooksul ka juulikuiste laatade arv, siis teiste kuudega võrreldes jäi nende arvukus siiski tagasihoidlikuks – nagu ka Avinurme meeste laadasihtkohtade hulk.

read more >

AWINURME MEESTE LAADAKALENDER: JUUNI

Juunis ehk jaanikuul peetud laatasid nimetatigi sageli jaanilaatadeks või suvelaatadeks. Ajalooliselt ei olnud suvi peamine laadaaeg, sest siis vajasid tähelepanu põllud ja heinamaad ning ehkki ka juunikuiste laatade arv hakkas aja jooksul järk-järgult kasvama, jäid üldarvult laadad kevadkuudele ikkagi alla. Laadateadete järgi hinnates tegid ka Avinurme mehed kaubareise juunis tagasihoidlikumalt.

read more >

HIIGLASLIKUD KAPSATÜNNID

Kui suured olid suurimad tünnid, mida Avinurme tünnimeistrid valmistanud on? 30. augustil 1978. aastal avaldati Leninlikus Lipus artikkel hiigeltünnide tellimusest, mille Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu Avinurme meistritele esitas … On alles tünn! Möödunud aastal hakkas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu tegema ettevalmistusi kapsa ulatuslikumaks hapendamiseks. Loomulikult läks vaja ka tünne, pealegi hästi suuri. Pöörduti Rakvere Metsakombinaadi […]

read more >

AJAVAKA AVATUD ATELJEE-TELJETUBA

Tule Ajavaka ateljeesse oma Avinurme niidivaipa kuduma! Pühapäeval, 13. augustil kl 11–16 on Ajavaka ateljee-teljetuba avatud kõikidele huvilistele – tulge meie tegemiste ja vaipadega tutvuma 🙂 Oleme oma teljetuppa üles seadnud kahe Avinurme põrandateki kangad ja iga kudumishuviline saab tulla endale vaipa kuduma – seni kuni lõime jätkub Põrandatekkidele lisaks on üleval ka linase leivaräti […]

read more >

AVINURME PUUNÕUDE MÕÕTUDEST JA MÕÕTMISEST

Mõõtühikute ajalugu on omajagu keerulin. Enne ühtsele rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile üleminekut oli eri rahvastel ja eri aegadel kasutusel erinevad mõõtühikud nii pikkuse, massi, aja kui muu arvestamiseks. Näiteks arvestati meilgi vahemaid jalgades ja verstades, kanga pikkust arssinatest või küünardes, puu kõrgust süldades, läbimõõtu tollides, jooki vaatides ja toopides, vilja vakkades, heeringaid naeltes, lina ja heina aga puudades või leisikates. Talu suurust mõõdeti vakamaades – aga Tallinna vakamaal ja Riia vakamaal oli vaks vahet. Seevastu setvertites sai mõõta nii pikkust, mahtu kui ka pindala. Meile täna harjumuspäraseks saanud meetermõõdustik töötati välja Prantsuse revolutsiooni ajal 1790ndatel, seal sai see süsteem kohustuslikuks pool sajandit hiljem ning laienedes 1870ndatel mujale Euroopasse. Eestis aga hakkas meetermõõdustik kohustusliku süsteemina kehtima 1. jaanuarist 1929. aastal.
Olgu tollid või sentimeetrid, Avinurme mehed “riigimõõtudele” kasutuselevõtuga ei kiirustanud, vaid tarvitasid oma töös rahvapäraseid mõõtmisviise veel 20. sajandilgi.

read more >

AVINURME KESKKOOLI ENDINE DIREKTOR MATI LUKAS: NOORUS ON VOORUS

Hiljuti käis uudistest läbi, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse uueks juhiks sai kogenud haridusjuhi Mati Lukas, kes alustas peale Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetamist oma karjääri Avinurme keskkooli direktorina. Seda ametit pidas ta u. neli aastat – 1978-1982. Ning juhuse läbi sattus meile näppu 1981. aasta 3. oktoobril ilmunud Nõukogude Õpetaja number, kus oli pealkirja all “Noorus on […]

read more >