Maikuu – lehekuu, külvikuu – laatasid nimetati ka mailaatadeks või kevadlaatadeks, ehkki mai algusesse jäid veel mõned jürilaadad (Pärnus ja Rakveres). Vanemal ajal ei olnud mai oluline laadakuu, sest siis algas juba kibedam põllutöö hooaeg. 1803. aastal laadakalendrist leiame üksnes suvistepühal peetud Vastseliina laada ning sajandi teisel poolel ilmusid lisaks eelmainitud Pärnu ja Rakvere laatadele kalendrisse ka Loodi mõisa, Karilatsi ja Võõpsu laadad, lisaks mõned laadad Liivimaa Läti aladel. Vabariigi ajal kasvab aga ka maikuiste laatade arv plahvatuslikult, ent jääb siiski arvukuselt eelnevatele kuudele alla ning laadateadeteski kurdetakse sageli, et maarahvas on põllutööga hõivatud ning seetõttu laadad hõredavõitu.
read more >Rubriik: AVINURME MEES
Laudnõude valmistamise kunstist kirjutasime juba varem, ent selle töö juures on üheks olulisemaks kunstiks vitsad ettevalmistamine ja nõule peale panemine. Vanemal ajal tehti puuriistade vitsad puust ning ehkki 20. sajandil alguses said suuremate nõude puhul samm-sammul valdavaks raudvitsad, jäi puust vits kasutusse väiksemate puuriistade ja samuti suuremate liha- ja kaposanõude puhul. Uurimegi nüüd täpsemalt, millisest puust ja kuidas vitsasid valmistati ning puuriistadele peale pandi.
read more >Teadupoolest sai Avinurme endale jaoskonnaarsti 1925. aastal, ent sellele eelneval ajal ei jäänud ka talurahvas arstiabita – neid tohterdasid rahvaarstid. Rahvaarste nimetati ka maatarkadeks, lausujateks, posijateks, kupupanijateks, tuusijateks ehk tundjateks ning nad olid Eesti talurahva peamised ravitsejad enne koolitatud arstide tööleasumist. Avinurme vallas oli mitmeid tohterdajaid, nende seas ka Kaarel Kalaus ehk Kaasiku papa.
read more >Aprilli – porikuu, jürikuu, lihavõttekuu – laatasid nimetati samuti porilaatadeks, jürilaatadeks, lihavõtte- või kevadlaatadeks. Vanemad kevadlaadad – Pärnus, Märjamaal, Lihulas, Vastseliinas jm – olid seotud liikuvate pühadega – lihavõtte/ülestõusmispühade ja vastlapäevaga –, mistõttu nende toimumisaeg oli aastati erinev: vahel aprillis, vahel märtsis või maiski. Ehkki aprill ei olnud ajalooliselt peamiste laadakuude hulgas, muutus see samm-sammult populaarsemaks ning kokkuvõttes peeti aprillis üle kahe korra rohkem laatu kui põlistel laadakuudel jaanuaris-veebruaris.
read more >Märtsikuu ehk vastlakuu, paastukuu, kevadkuu laatu nimetati ka märtsilaatadeks, vastlalaatadeks, paastulaadaks, puhuti ka kevadlaatadeks või maarjalaatadeks. Ajalooliselt ei olnud märts laadakuuks ning laatu hakati paastukuul pidama alles 19. sajandi II poolel. Populaarsemaks laadakuuks muutus see alles 20. sajandil. Seejuures oli märts ka Avinurme meeste jaoks tagasihoidlikum laadakuu. Tsaariajast leiame nende kohta mõne üksiku teate ning märtsikuised laadareisid sagenevad Vabariigi ajal – käsikäes kodumaise laadakalendri tihenemisega.
read more >Jätkame Awinurme meeste laadakalendri uurimist ning seekord on järg veebruari ehk küünlakuu käes. Kogusime kokku ajalehtedes avaldatud teated Awinurme meestest ja puunõudega kauplemisest erinevatel kodumaa laatadel, et nende teadete najal panna kokku ülevaade sellest, millistesse Eestimaa piirkondadesse avinurmikud oma veebruarikuistel laadaretkedel jõudsid ning mida nende kohta “laadakroonikates” öeldakse.
read more >Kui 1798. aasta kalendris jagatakse talurahvale juhiseid igakuiselt tegemist vajavate toimingute kohta, alustatakse jaanuarikuud manitsusega, et talupoeg tooks omale soola, rauda, heeringat ja muud majapidamises tarvilikku, kui ta mõisakoormaga linna läheb. (Eesti-Ma Rahwa Kalender, ehk Täht-Ramat 1798 aasta peäle) Ent 100 aastat hiljem ei olnud jaanuar kõige olulisem laadakuu ei Avinurme meeste jaoks ega ka üldiselt – kui võrralda jaanuarikuiste laatade arvukust ja tähtsuse teiste kuudega. Pigem oli see omamoodi algava aasta soojenduseks.
read more >Ehkki Avinurme toolidena on tuntud eelkõige 20. sajandi esimesel poolel Avinurme meeste poolt laadakaubaks valmistatud vineerpõhjaga toolid, on toolide ja muude istmete valmistamise ajalugu loomulikult pikem. Avinurme puutöö puhul on läbi aja suuremat tähelepanu saanud siinne laadatoodang ning koduseks tarbeks tehtavad puutööd on sageli märkamata jäänud. Seetõttu on paslik alustuseks tutvustada just neid istmeid – pakke, pinke, järisid ja toole –, mida talupojad kasutasid oma majapidamises ning mille valmistamisega nad suuremalt jaolt ise hakkama said. Seejuures võib kohe alustuseks öelda, et toolid, mis tänaseks on muutunud elementaarseks mööbliesemeks, on talutahva elutoas võrdlemisi uus nähtus.
read more >Avinurme mõis paiknes omal ajal Torma-Lohusuu kihelkonnas ning mõisavalla kirikuks oligi Lohusuu kirik – seda enne Avinurme kiriku ehitamist 1909. aastal. Praegune Lohusuu kirik, 1775–1780 aastatel ehitatud hoone on neljas, kiriku ajalugu ulatub aga 1667. aastasse ja sisaldab ka Eesti talupojakultuuri üht põnevat seika.
read more >Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.
read more >