Avinurme Ajavakk

AWINURME MEESTE KODUNE PUUTÖÖNDUS ARVUDES

Aega, mil Avinurme mehed puutööga leiba teenima hakkasid, ei suuda dateerida ükski ajalooallikas. Selle järgi, et Avinurme kandi talupojad olid juba varakult asendanud mõisa teokohustuse täitmise rahamaksuga, järeldas Viires, et avinurmikutel pidi juba toona, XVI sajandi lõpul–XVII sajandi alguses olema põllutöö kõrval muu sissetulekuallikas, mis sellist tehingut võimaldas. Samuti lisab ta, et Euroopas laiemalt ja […]

read more >

AWINURME MEESTE OSAWUSEST

‹‹Mes mees sest suab, ei oska pütile witsagi peale panna.›› Avinurmest kõneldes osutati ikka, et see asub paksude metsade ja ilmatumate soomerede taga, kus talud olid väikesed, põllumaad oli napilt ja seegi sageli väheviljakas. Nii oli puutöö tegemine neis loodusoludes hinge sees hoidmiseks omamoodi paratamatu – seda ei müüdud üksnes raha eest, vaid vahetati ka […]

read more >

TÖÖMEESTEKS KASVAMINE AVINURMES

Jõemetsa küla talumees MIHKEL SILD on 1931. aastal meenutanud olulisemaid pügalaid Avinurme-kandi laste sirgumisteel: “Juba varakult pidi laps tööle hakkama: „Seitsmeaastaselt siakarjus, kümneaastaselt künnipoiss.“ Kümneaastaselt pidi aga laps ka kooli minema (ennemalt) ja seitsmeteistkümneaastaselt leeritatud saama, siis ka kooliskäimise lõpetama. 21-aastaselt arvati laps täisealiseks (ennemalt), mil ajal ta vanemate eestkostmise ja kasvatuse alt vabanes, noormees […]

read more >