NALJAHAMMAS JA RIUKAMEES WANA KÜRIELEISON

Vähe on säilinud lugusid tsaariajal elanud avinurmikutest ja nende tegemistest. Ent ühest värvikast kujust Allekere Joosepist, keda rahva seas kutsuti Vanaks Kürieleisoniks, kirjutas Postimehe veergudel 1928. aastal keegi E. E. Keeruline on muidugi täpselt öelda, kellega on 19. sajandi teisel poolel elanud Allekere Joosepi näol tegemist. Allekere viitab ilmselt tema kodutalule – sest toona kutsuti […]

read more >

MÄRTSIKÜÜDITAMINE 1949 AVINURME VALLAS

1949. aasta 25.–28. märtsil toimus Baltikumis koodnimetust Priboi ehk Murdlainetus kandnud massküüditamine, mille käigus saadeti Eestist Siberisse ligi 21 000 inimest. Külmale maale saadetud “kulakuteks” ja “nõukogudevaenulikeks elementideks” olid valdavalt naised ja lapsed. Puutumata ei jäänud ka Avinurme vald: 23 külast kanti küüditamise nimekirja 148 inimest. Neist 52 õnnestus väljasaatmisest hoiduda, ent perekonna kodu ja vara konfiskeeriti.

read more >

MATERJALI ETTEVALMISTAMINE PUURIISTADE TEGEMISEKS

Laudnõude – jännide, toobrite, tõrte, vannide, astjate, palide, kappade, kannude, püttide, tünnide jm – valmistamisel on oluliseks tööetapiks see, mis puunõude tarvitajate eest reeglina varjatuks jääb: materjali varumine ja ettevalmistamine. Töökindlate puunõude valmistamine ei sõltu üksi osavusest riista valmistamisel, vaid samavõrra või ehk enamgi kvaliteetsest materjalist, mille varumine ja ettevalmistamine on omaette kunst – kesanemise ja lõhkumise kunst. Traditsioonilise puukäsitöö puhul oli materjali ettevalmistamine pikk protsess: riistapuu varuti ette aasta enne puuriista valmistamist ning sellel olid omad põhjused.

read more >

AWINURME WALLAWANEM AUGUST TOOMING

Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming. Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast: 1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks […]

read more >

AJAVAKA PÄRANDIKOOLI UUED KURSUSED 2022

2022. aastal jätkame Ajavaka pärandikoolis eelmisel aastal alustatud teemadega: jaanuaris algab Avinurme põrandateki mustrite lugemise ja talletamise kursus Veinika Västriku juhendamisel ning veebruarist alates jätkub traditsioonilise puukäsitöö meistrikursus Meelis Kihulase juhendamisel  Vaata lisaks: http://ajavakk.ee/parandikool/ Veinika Västriku juhendamisel alustame 29. jaanuaril Avinurme põrandatekkide mustrite lugemise, talletamise ja loomise kursusega. Kursus on osa suuremast projektist, mille eesmärgiks on […]

read more >

KEISRI AURAHA AWINURME MEHELE JAAN KARROLE

1863. aasta lõpus jõuavad siiamaile uudised, et kaks eestlast on Venemaa keistrilt auraha välja teeninud. Paar kohalikus ajakirjanduses avaldatud teadet on ka ainsad kättesaadavad infokillud selle sündmuse kohta ning suuremalt jaolt jääb meeste kangelastegu veel saladuseloori varju. Esmalt avaldatakse uudis saksakeelses ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung (nr. 147) 20. detsembril 1863, seejärel, väikese viivitusega, jõuab teade järgmise […]

read more >

AVINURME MEESTE PUUTÖÖJÄRIDEST

Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.

read more >

PÄRANDIKOGUJA MIHKEL SILD – 140

2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.

read more >