KIIKEDEST JA KIIKUMISEST

1936. aastal avaldas Richard Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) “Rahvapärimuse selgitajas” (nr 1) üleskutse saata teavet kiikede ja kiikumiskommete kohta, kuivõrd nende kasutamine on vähenenud ja vanavarakogudes ei olnud nende kohta rahuldavat ülevaadet. Sellele üleskutsele vastab siitkandist ka MEINHARD SÄRG, andes tänuväärse ülevaate sellest, milliseid kiikumise viise siinkandis viljeleti.

read more >

Õ-TÄHT JA OTTO WILHELM MASING

Õ-häälik on eesti keeles vast enim tähelepanu pälvinud häälik. Ehkki eesti keel ei ole ainus, kus õ-häälik esineb, on see Euroopa keelte kontekstis küllaltki eripärane ning nagu Karl August Hermann omal ajal märkis, on selle hääldamine raskuseks kõigile, kes ei räägi eesti keelt emakeelena. Ning samuti on selle häälikuga seotud ühed suuremad piirkondlikud erinevused eesti murretes. Need kaks tahku moodustasid ka peamised põhjused, miks Õ-tähe ilmumine eesti kirjakeelde ja tähestikku jäi nii hiliseks sündmuseks ning ehk sai juhtuda üksnes tänu eesti juurtega ning õ-rikkalt murdealalt pärit Otto Wilhelm Masingu usinale tööle eesti kirjakeele arendamisel.

read more >

AVINURME MÕIS 200 AASTAT TAGASI

Avinurme mõisakompleksist ei ole tänaseks alles suur muud, kui kolm võimast pärna ja veel mõned puud ning magasiait, mis on peitunud ümberehituste varju. Muud mõisa-aegsed hooned on tänaseks hävinenud. Neist viimaste seas põles 1911. aastal maha mõisa peahoone ja laut. Nii ei ole meil väga palju teavet, milline mõisa-aegne Avinurme välja nägi. Ent mõningast aimu saame 19. sajand algusosas valmistatud mõisa kaardilt.

read more >

AVINURME (MÕISA)VALLA KOOLID LÄBI AJA

Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.

read more >

AVINURME MAGASIAIT – 190

2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.

read more >

TÜKKE VAKTSINEERIMISE AJALOOST AVINURMES

Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.

read more >