Avinurme Ajavakk
1938. aasta 4.–11. detsembril peeti Avinurmes, nagu mujalgi Eestis, Raamatunädalat, mis oli suunatud meie “tumma sõbra” toetamiseks, raamatute viimiseks lugejale lähemale.

Raamatunädal algas aktusega 4. detsembril. Uudised sündmuse kohta on ajalehtedes Postimees (7.12.1938) ja Tartumaa Teataja (7.12.1938) napisõnalised:

Raamatunädala aktus Awinurmes. 4. skp. peeti Avinurme rahvamajas Raamatunädala aktust. Alguses kuulati raadio kaudu avaaktuse kõnet Tallinnast ja selle järel esines kõnega kirjanik K. A. Hindrey. Kõnet kuulati huviga ja kirjanik sai rohkete kiiduavalduste osaliseks. Temale annetati lilli. Avinurme algkooli õpilaste poolt kanti ette deklamatsioone: „Ema, õe”, ja Jüri Parijõe „Katkine kruus”. Koolijuhataja hr. Kask esines aktusekõnega ja selgitas raamatu tähtsust. Aktusest osavõtjaid oli rohkesti.

Avinurme raamatunädalal kõne pidanud kirjanik August Hindrey suhetest Avinurmega kirjutasime kord varemgi.

Raamatunädala aktuse uudis, Postimees, nr. 332, 7. detsember 1938. (allikas: Digar)

“Raamatunädal – mõtete külwinädal”. Juhan Jaik. Uus Eesti Pärnu Uudised, nr. 279, 7. detsember 1938. (allikas: Digar)

1921. aastal peeti Soomes kirjandusnädal, mille ülesandeks oli kodumaise kirjanduse tutvustamine ja ühe nädala jooksul igal võimalikul viisil kogu maa ja rahva tähelepanu juhtimine kirjandusele. (Postimees 13.09.1921) Sellise ettevõtmise korraldamist peeti ka Eestis vajalikuks – nagu ka mitmes teises naaberriigis, kes Soome eeskujul taolisi nädalaid korraldama hakkasid. Ent Eestis jõuti selleni siiski alles mõned aastad hiljem. Esmalt plaaniti korraldati kirjandusnädalad 1926. a. detsembris Tallinnas ja Tartus, aga plaan luhtus. Nii otsustas Eesti haridusliit järgmisel aastal korraldada juba üle-eestiline kirjandusnädal 1927. aasta 25. märtsis 3. aprillini.

Kirjandusnädal peeti paljudes linnades ning ettevõtmine jõudis ja maapiirkondadesse.

Eesti haridusliit selgitas (Sakala, 20.01.1927), et kirjandusnädala ..

ülesandeks on kirjanduse tutwustamine ja kirjanduse tähtsuse selgitamine. Niisuguse nädala korraldamine on tingitud asjaolust, et meil wõrdlemisi wähe kirjandust ostetakse ja wähe ka raamatukogusid kasutatakse.

Kirjandusnädala kawas on ette nähtud: l) kirjanduse tähtsuse selgitamine kõnede, loengute ja ajakirjanduse abil, 2) kirjanduse tutwustamiseks raamatute näituse korraldamine, 3) raamatute propaganda kinode, waateakende erilise ilustuse jne. kaudu. Haridusliit tunnistab soowitawaks ka kont-sert-miitingute ja ilutulestikkude korraldainise, kusjuures ka kirjandusest kõneleda saab.

Järgmine üleriigiline kirjandusnädal korraldati 1930. aasta 1.–9. märtsil. Peetakse plaani paari aasta pärast traditsiooni jätkata, ent selle nime all jääb 1930. aasta ettevõtmine vabariigi aja viimaseks.

„Mis sa selle niru raamatukauplusesse tungid, on ju paremaid kohtigi?” “Rumal, kirjanduslikud huwid peawad nüüd esiplaanil olema!” Postimees, nr. 60, 3. märts 1930 (allikas: Digar)

Kirjandusnädala korraldamisega samaaegu, 1927. a. pakutakse välja üleriigilise raamatunädala korraldamine. Selle eesmärgiks oli raamatute kättesaadavaks tegemine, ennekõike koduste raamatukogude avamise ja täiendamise innustamine. Selleks soovitati kohalikel seltsidel teha koostööd lähimate kirjastusäride ja raamatukauplustega, et korraldada raamatunäituseid ja tuua raamatud müügile piirkonadesse, kus selliseid ärisid ei olnud. (Postimees: Pärnu väljaanne, 20.04.1927) Hiljem sulanduvadki kirjandusnädal ja raamatunädal omal moel üheks raamatute ja kirjanduse levikut, loetavust ja väärtustamist, koduste raamatukogude seotamist ning koolidele ja raamatukogudele raamatute annetamist propageeriv üritus.

Üleriigiline raamatunädal saab toimuma 1.–2. detsembril 1935. a., esiti veel tagasihoidlikumas mastaabis.

Põhja Kodu, 2. november 1938 (Digar)

Ent suurema tähelepanu ja ettevalmistuse osaliseks saab just 1938. a. üle-riigiline raamatunädal 4.–11. detsembril, mille korraldamisse panustavad “kõik meie kultuurilisi sihte taotlevad organisatsioonid ja asutised”. Nädala aupresiidiumi esimeheks on peaminister K. Eenpalu, liikmeteks haridusminister A. Jaakson, majandusminister L. Sepp, riikliku propaganda juht E. Kigaste, Riigivolikogu esimees prof. J. Uluots, Riiginõukogu esimees M. Pung, Tartu Ülikooli rektor prof. H. Kaho, Tallinna Tehnikaülikooli rektor prof. P. Kogerman ja Eesti Kirjanike Liidu esinees Fr. Tuglas. Linnades ja asulates moodustati kohapealsed toimkonnad.  (Põhja Kodu, 2. november 1938)

Raamatunädal algas piduliku aktusega “Estonia” kontsertsaalis, mille kandis üle ka ringhääling. Aktusel pidas avakõne peaminister Eenpalu. (Raadio: saatekavad, 1. detsember 1938) Just see oli raadioülekanne, mille kuulamist mainiti ka Avinurme raamatunädala uudises.

Järgmine, II Raamatunädal peeti juba 1939. a. 25. novembrist 4. detsembrini ja selle loosungiks võeti avakõne pidanud haridusminister P. Kogermanni sõnad: “Raamat on rahva tugevus”. (Uus Eesti, nr. 323, 26. november 1939)

Sellest, mis üritused Avinurme vallas raamatunädala jooksul peale ava- ja lõpuaktuse toimus, hetkel lähemaid teateid ei ole. Lõpuaktus aja korraldati Avinurme vallas 11. detsembril ing seda tähistati Avinurme nii Avinurme rahvamajas, Laekannu algkoolis, Vadil kui mujal .

Raamatunädala aktusi Avinurmes. Teataja, 12. detsember 1938 (allikas: Digar)

Aktus Laekannu algkoolis.

Raamatuaktuse Laekannu algkoolis awas kohalik koolijuhataja Wellerand, kes peale sissejuhatawate sõnade andis ülewaate kooliõpilaste abil korraldatud raamatuloendusest.

Raamatuloendusest selgub, et raamatu lewik Laekannu algkooli piirkonnas ei ole kuigi rõõmustaw. Perekondi, kus on 1—20 eks. raamatuid, on terwelt 50%. 25—60 eks. raam. — 34%; 60—100 eks. raam. — 10%; 100—200 eks. raam. — 5% ja 1%, kelledel raamatuid 200—1000 eks. 

Päewakohase aktusekõnega esines Riigiwolikogu liige August Jürima. Aktus lõppes koolijuhataja lõppsõna ja hümniga.

Raamatunädala aktus Awinurme rahwamajas.

Awinurme rahwamajas korraldatud aktus oli mõeldud Raamatnnädala lõppaktusena, kuna awaaktus toimus juba pühapäewal, 4. skp.

Aktuse rahwamajas awas koolijuhataja O. Kask, kelle awasõnade järele Riigiwolikogu liige A. Jürima kõneles raamatu tähtsusest ja Raamatunädala mõttest.

Järgnewalt kanti ette katkend Särew-Tammsaare näidendist „Andres ja Pearu”. Lõppsõna ütles Awinurme wallawanem J. Ansip. Raamatunädala aktust-pidu täiendasid segakoori ja orkestri ettekanded.

Ent ajalehes Postimees (14.12.1938) antud ülevaades Raamatunädala lõpuaktusest selgub, et ettekannete ja lõpukõne vahel toimus Avinurmes veel üks huvitav ettevõtmine: kirjanduslik kohus.

Raamatunädala korraldusi Awinurmes.

11. detsembril peeti Awinurme rahvamajas raamatunädala-õhtut. Esines kohalik segakoor J. Niinepuu juhatusel. Esitati ka orkestri-ettekanedeid O. Kask’i juhatusel.

Sisuka raamatunädala kõne pidas Riigiwolikogu liige hr. A. Jürima.

Kanti ette katkeid Särew-Tammsaare näidendist “Andres ja Pearu”.

Korraldati ka kirjanduslik kohus “Raamat kaebab”. Kohtu eesistujaks oli koolijuhataja O. Kask, liikmeteks vallavanem J. Ansip ja J. Usai. Prokuröriks A. Lindwere ja kohtu sekretäraks vallasekretär W. Ainsalu.

Kohus kujunes tunnistajate seletuste ja poolte vaidlusel huvitavaks ja kogukas saalitäis rahvast elas kohtu käigule kõigiti kaasa.

Kohtu otsusega mõisteti “Hea Raamat” õigeks ja kaebealuseid karistasi raamatuga hoolimatult ümberkäimise eest arestitrahwiga 1—3 kuuni tingimusi, katseajaga 1 aastast kuni 6 kuuni. Tsiwiilnõue rahuldati kohaliku Raamatukogu heaks.

Samal päewal peeti ka aktusi Laekannu, Wadi jt. alakomiteedes. Laekannu aktusel esines vastavasisulise kõnega Riigivolikogu liige hr. A. Jürima. Rahvast kuulamas rohkesti.

Raamatunädala aktusi tuleb Avinurmes kõigiti kordaläinuks tunnustada. 

Teateid sellisest sündmusest nimega ‘kirjanduslik kohus‘ leiab 1920ndate algusest ning eriti rohkelt korraldati neid just kirjandus- ja raamatunädalate raames, kirjanike sünni- ja mälestuspäevade tähistamisel, ent ka muul ajal.

Selliseid kohtupidamisi korraldati nii noorte isetegevuse ja hariduse osana kui ka avalike seltsi- ja ajaviiteüritustena, seejuures ka teatrites (Vene teatris, Draamateatris, Vanemuises, Endlas, “Estonia” kontsertsaalis). 1930. a. kirjandusnädala raames esitati kirjanduslikke kohtuid ka raadios.

Tegemist on näitliku kohtuga, kus mõistetakse kohut ühe või teise kirjandusteose ühe või teise tegelase üle, tavaliselt mõne kuriteo või muu küsitava aki korda saatnud tegelase üle. Kohtumõistmisel osalevad, ootuspäraselt, kohtunik, süüdistajad ja kaistjad, tunnistajad, süüalune ja vahel ka vandemehed. Sageli kaasati kirjandusliku kohtu osadesse vandeadvokaate ja õigusteadlaseid, kirjanikke ja kirjandusteadlaseid, seltsitegelase jne, vandemeesteks oli puhuti ka publik. Nii olid ka Avinurme kirjanduslikku kohtsse kaasatud siinsete vallaasutuste juhid, kes ka toonases seltsielus olulist rolli mängisid. Kohtuprotsess kestis enamasti u. 3 tundi.

Seejuures 1927. aasta kirjandusnädala raames peeti kirjanduslik kohus maha isegi riigikogus (Postimees, nr. 88, 30. märts 1927), süüpingil olid “Ameerika Kristus”, “Kindrali poeg”, ja “Ränikiwi”, prokuröri kohal riigikogu liige L. Raudkepp. Loomingulise ja meeleoluka arutuse alla tulid nii kirjandusteosed kui kunstid üldisemalt.

“Kas sa ei tahaks osta mu wana „Füüsika õpperaamatut” – kirjanduse nädala puhul annaksin sulle poole hinnaga.” Postimees, nr. 60, 3 märts 1930 (allikas: Digar)

Ülevaatlikult (ent kindlasti mitte ammendavalt, sest sageli ei ole ajalehenupukestes kohtualust teost nimetatud) loetledes olid Eesti erinevates linnades, alevikes ja külades kohtu all näiteks R. Buchanaiti “Wäejooksiku” R. Gerenfern (1921); Kitzbergi “Tuulte pöörises” sulane Jaan Aug (1924, 1929, 1930, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1938), “Libahunt” (1930, 1934, 1935, 1936) ja “Kauka jumala” Mogri Märt (1933, 1939, 1940); Oskar Lutsu “Soo” Toomas Haav (1926, 1929, 1930, 1932, 1934, 1935, 1939), “Udu” (1932), “Tootsi pulm” (1938) ja “Sügise” Georg-Adniel Kiir (1938); Mait Metsanurga “Jäljetu haua” Kristjan Raudma (1927, 1932, 1933), “Vahesaare Villemi” nimitegelane (1927, 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1938), “Valge pilve” ja “Punase tuule” Verihurma Alma (1929), “Ümera jõel ” (1936), “Kutsutud ja seatud” (1938, 1939, 1940); Albert Kivikase “Murrangu” Sauna-Jaan (1927, 1934, 1938) ja “Lendavad sead” (1936); Eduard Vilde “Külmale maale” (1927, 1929, 1930, 1931, 1932, 1934, 1935, 1936, 1937, 1939); August Jakobsoni “Vaeste patuste alevi” Aleksander Lüüne (1927, 1930, 1932, 1933) ja „Miika Valsbergi roim“ (1932, 1933, 1935); Karl Rumori novelli “Veritähised” tegelane Nr. 13 (1927), August Tammanni “Vidriku paruni” vana Jaak (1930); August Kirsimäe “Puhastustuli” (1931, 1932); August Gailiti “Toomas Nipernaadi” (1931) ja novell “Meri” (1932); Jakob Mändmetsa “Juhisaare kiriku kellamees” (1932) ja “Katkiraiutud kaljas” (1934); Hugo Raudsepa “Mikumärdi” Jaak Jooram (1932, 1933), Hella Vuolijoki-Murriku näidendi “Koidula” põhjal ka Liidia Koidula ja dr Michelsoni lahutusprotsess (1932), Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” Indrek (1933, 1934, 1935, 1937, 1938, 1940) ja Andres (1934, 1936), “Vanad ja noored” (1934, 1935, 1939), “Kõrboja peremees” (1934, 1936, 1940) ja “Ma armastasin sakslast” (1939); Olaf Roodi novell “Lumised luuad” (1934); Jaan Kärneri “Soodoma kroonika” (1934); Arno Raagi “Mässu vaim” (1934); Bornhöe “Villu võitlused” (1935); Kristjan Rajasaare (Chr. Rutoffi) “Kivi” tegelane Märt Paas (1933); Richard Janno “Selja tagant” (1934); Aino Kallase “Mare ja ta poeg” (1936); Mardika (Voldemar Õun) “Konarlik tee” (1939); Helga Pärli “Karjäär” (1939) ning Ernst Sargava “Rahvavalgustaja” (1940). Väliskirjandusest nt Reymonti “Kaebealune nr. 437”; Dostojevski “Kiritöö ja karistus” (1933, 1937, 1939), Ernts Tolleri “Masinahävitajad”; Lermontovi “Meie aja kangelane” (1939).

1937. a. peeti ka kirjanduslik kohus “Kalevipoja” illustratsioonide üle, kus prokuröri poolt nõuti teose konfiskeerimist. Sarnaselt Avinurmele võis süüpinki sattuda ka alaväärtuslik raamat, raamatupõlgaja, hooletu lugeja, kaebus võidi esitada ka raamatu lugemata jätmise vmt eest.

Kuna kohalikust kirjanduslikust kohtust fotot ei ole, siis näide Võrust: Kirjanduslik kohus Dostojevski “Kuritöö ja karistus” peategelase Roškolnikovi üle Võru gümnaasiumis 16.11.1933. Foto: Varik. (Valga Muuseum, F 424:26)

Korraldati ka suuremaid ja silmapaistvamaid kirjanduslikke kohtuid teatrites. Ühena esimestest jäi silma Vene teatris, Draamateatris ja Tartus Vanemuises 1924. a. etendatud kirjanduslik kohus Viktor Marguette’i laineid löönud uuema romaani „La garconne” (Poisstüdruk) peategelase Monika Lerbier üle. Ehkki seal esitati kohus teatrilavastusena, kus tegelasi kehastasid näitlejad. Ent kohtuotsuse tegi publik. (Päewaleht, nr. 278, 14. oktoober 1924)

Lisatakse, et selliset kohut peeti Peterburi eeskujul:

Seal wõtsid neist osa kirianikud, silmapaistmad adwokaadid, näitlejad. Ja need kujunesid harilikult waidluseks, sõnaliseks kahewõistluseks prokurööri ning kaitsja wahel. Kaebealune ise puudus. Jäi raamatu lehekülgedel nagu kirstukaane alla warjule. (Päewaleht, nr. 33, 4. veebruar 1925)

Sarnast kirjanduslikku kohust korraldati rahvaülikooli algatusel 1927. aasta Kirjandusnädala lõpuüritusena ka Mait Metsanurga “Jäljetu haua” tegelase Raudma üle “Estonia” kontserdisaalis. Tookord olid kohtunikeks ja kaitsjateks kutsutudki just tuntud vandeadvokaadid ja kirjanikud, mitte näitlejad.

Üritusele, mis oli kontsertsaali rahvast täis meelitanud, oli ka rohkelt järelkaja. Kirjutatakse, et kaebealune (hr. Kangro-Pool) kohale ei ilmunud, aga see kohtumõistmist ei takistanud, sest romaani näol oli süüdistusmaterjal olemas. Nii kulus õhtu esimene tund materjali tutvustamisele, millele järgnesid süüdistajate ja kaitsjate kõned – kohtukorra järgi. Arutelu venis tookord pikale ja alles kl 12 läksid vandemehed otsust tegema. Pool tundi hiljem selgub otsus. (Päewaleht, nr. 93, 4. aprill 1927, Waba Maa, nr. 80, 5. aprill 1927 ja samas lehes).

Rahvaülikooli kirjanduslik kohus “Estonias”. Päewaleht, nr. 91, 2 aprill 1927 (Digar)

Ning juba sama aasta detsembris toimus “Estonias” Jakobsoni “Vaeste patuste alevi” süüasja üle kohtumõistmine Tallinna haridusseltsi algatusel. (järelkaja Päewaleht, nr. 348, 21. detsember 1927, Waba Maa, nr. 299, 21. detsember 1927).

1929. aastal oli “Estonias” kohtu all Mait Metsanurga “Punase tuule” peategelane Verihurma Alma. (järelkaja nt Päewaleht, nr. 83, 25. märts 1929). 1932 peeti kohut Koidula lahutusprotsessi üle, mis otsustati korraldada ka Tartus, “Vanemuises” jne.

Viljandis korraldati 1930. a. kirjandusnädalal “suur kirjanduslik kohtus” lausa 50 tegelase osavõtul (Oma Maa, 11. märts 1930).

1938. aasta Raamatunädala avaaktusel korraldati “Vanemuises” Metsanurga romaani “Kutsutud ja seatud” peategelaste Päivili ja Tamaara abielu üle. Kohtunikeks, süüdistajateks ja kaitsjateks olid Tartu silmapaistvamad seltskonnategelased ja juristid; tunnistajaiks “Vanemuise” näitlejad. (järelkaja Päewaleht, nr. 330, 5. detsember 1938)

Päewaleht, nr. 81, 23 märts 1929 (allikas: Digar)

Kirjandusliku kohtu eesmärgiks ei olnud pelk meelelahutus. See oli viis, kuidas võidelda kirjanduse pealiskaudse lugemise vastu – see paneb inimesed kirjanduse üle arutama ja mõtteid vahetama, tungima raamatu tuuma. Seda kiidetakse kui viisi, kuidas panna lugejad teosega aktiivselt suhestuma. See ei pane mitte üksnes seisukohta võtma, vaid ka uusi seisukohti leidma ning seeläbi avardab osalejate silmaringi. (Rahva Sõna, 2. aprill 1927) Nii andis see ka võimaluse kirjanduse kaudu nii inimlike kui ühiskondlike teemade üle aru pidada.

Kirjandusliku kohtu eeskava (3. märts 1934) (Saaremaa Muuseum SM _ 8462:15 Ard 231:4)

Mis teeb sellest mõjusa kirjandusega tutvumise võtte?

Suured kriminaalkohtu proteesid on alati rahva tähelpanu enese peale tõmmanud. Kirjanduslik kohus peetakse sama vormoliteediga ja samadel alustel nagu iga kohtuprotsess. Teame ju missugust huvi äratab pisem kui üksikasi süüaluste eluloost. Seni tundmatud isikud saavad korraga üldise tähelpanu osalistel, elavaks kõneaineks seltskonnas ja rahva seas. Samasel määral peab seda ütlema ka kirjaniku ja tema raamatu kohta, kui selle seadusevastase teo kordasaatnud karakterkujud saavad kohtulikus korras avalikkusele toodud. Teiste tegelaste üle kohtumõistmine on nende psüühika igakülgne arvustamine — ja kirjaniku subjektiivne suhtumine ühiskondlikule korrale saab siin kergelt arusaadavaks. Ühtlasi äratatakse sellega pealtkuutajate seas huvi nii autori kui teose kohta. (Postimees: Pärnu väljaanne, 27. aprill 1927)

Tartu Autoremonditehas nr 3. Kirjanduslik kohus Villem Grossi romaani “Müüa pooleliolev individuaalelumaja” peategelaste üle tehase ühiskondlikus raamatumüügipunktis 1962. (Tartu Linnamuuseum, F 431:29)

Kui teil on andmeid kirjanduslike kohtute pidamise kohta Avinurmes, kirjutage meile avinurme@ajavakk.ee!