Avinurme Ajavakk

AVIJÕE KOHAPÄRIMUSI: KITSAKAELA NÄKK

Suur osa Avijões – 28 km pikkune lõik u. Kaasiksaarest Separa külani – on kaitstud Natura 2000 võrgustikku kuuluva hoiualana ning selle üheks põhjuseks oli tõik, et nimetatud lõigus voolab Avijõgi oma looduslikus sängis ja on looduslähedases seisundis. Väiksemaid muutuseid on Avijõe sängis siiski aja jooksul toimunud. Üks sellistest kohtadest on Avinurme ja Maetsma piiril, kus 1960ndate alguses maantee õgvendamise käigus sai ka jõesäng sirgemaks tehtud. Ent just selle käänakuga, mis toona maanteele ette jäi, on seotud üks rahvapärimuslik jutt.

read more >

KUIDAS AVINURME OMALE NIME SAI

Avinurme ja Avijõe nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist ja mujalt, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord […]

read more >

AVINURME RAUDTEESILD 90

See sild, mille ümber teeb külatee suure aupakliku ringi, on otsekui loodud põlistamaks mälestusmärgina siinseid metsi läbinud “eluteed”. ( K. Pärn, K. Mölder, Sonda-Mustvee raudtee elu ja taassünd) 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis-septembris valmis Avinurme uus raudteesild, mis oli pikim ja suurim sild kitsarööpmelisel raudteel Eestis. Augusti alguses kirjutasime Sonda-Mustvee raudtee avamisest 1. augustil […]

read more >

VANA RAUDTEESILLA LANGEMINE – JA TAASTAMINE

Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus. 1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult […]

read more >