Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]
read more >Rubriik: LÄBI AJA
Nii nagu kodumaistele kohanimedele üldiselt, on ka Avinurme piirkonna nimedes levinud erinevad loodusnimed, mis viitavad taimestikule, loomastikule, maastikule – pinnasele, pinnavormidele või veekogudele. Lisaks metsadele (ja puudele) ning saartele leiab siinsetes kohanimedes viiteid veel mitmesugustele loodusobjektidele.
read more >
Avinurme on ajalooliselt metsarikas piirkond – nimetati ju ka valda peale Lohusuust (Rannavallast) lahku löömist Metsavallaks. Siinkandi külasid hüütakse sageli metsaküladeks, öeldes, et need asuvad paksu metsa ääres või talud kerkisid laante rüppe.
read more >
Möödunud aasta kokkuvõtteks ülevaade tähtpäevadest, mis 2021. aastal Avinurme kandis olid. Mõnedest neist jõudsime kirjutada, mõnest kirjutame edaspidi. INIMESED Mõned silmapaistvad Avinurme inimesed, kellel 2021. aastal sünnitähtpäev oli: 180 – AUGUST EDUARD SCHULBACH (23.03.1841 Laekannu – 15.06.1894) – Maetsma koolmeister, Avinurme puhkpilliorkestri asutaja. 140 – MIHKEL SILD (02.11.1881–1942) – pärandikoguja ja pärandi korrespondent, seltskonnategelane. 135 […]
read more >
Varasemalt andsime ülevaate Avinurme külade esmamainimisest ning sellest, kuidas Avinurme omale nime sai, seekord uurime, kuidas siinsed külad omale nime said. Eesti kohanimedes on tüüpilistelt liitsõna, mille järelkomponentideks loodusobjektide nimed, nagu -jõe, -järve, -metsa, -mäe, -nurme, -soo, -välja, -saare jne. Avinurme kant on üle Eesti tuntib saare-liiteliste külade rohkuse poolest. Alustamegi nendest.
read more >
Kui kõrvale jätta Eesti vanima pasunakoori tiitli nimel võistlev Torma pasunakoor, mis loodi 1848 (mil Avinurme mõisa alad kuulusid Torma kihelkonda – või Torma-Lohusuu kihelkonda, nagu seda peale kihelkondade ühinemist sageli kutsuti), siis Avinurme mõisavalla puhkpilliorkestrite alguseks loetakse 1879. aastat, kust pärinevad esimesed kirjalikud ülestähendused siinsest puhkpillimängust.
read more >
Aega, mil Avinurme mehed puutööga leiba teenima hakkasid, ei suuda dateerida ükski ajalooallikas. Selle järgi, et Avinurme kandi talupojad olid juba varakult asendanud mõisa teokohustuse täitmise rahamaksuga, järeldas Viires, et avinurmikutel pidi juba toona, XVI sajandi lõpul–XVII sajandi alguses olema põllutöö kõrval muu sissetulekuallikas, mis sellist tehingut võimaldas. Samuti lisab ta, et Euroopas laiemalt ja […]
read more >