AWINURME TAADI ROHI IGA TÕVE VASTU

Lugusid avinurmikutest võib vahel kohata ka ootamatutes kohtades. Üheks selliseks näiteks on 1931. aasta 3. septembril ajalehes Põhja Eesti (Narva ja Alutaguse häälekandja) avaldatud artikkel “Sügisesi suwituspilte Tõrwalast II. Tõrwala tüüpe“. Tõrvala ehk Smolka (ka Tervola), mis asub Narva jõe idakaldal, Kudruküla vastas, oli 20. sajandi alguses oma põlise männnimetsa ja kõrgete liivakallastega populaarne suvituspiirkond. […]

read more >

“PRUUTIDE KÜLA” PIILSI

Esimese vabariigi ajal räägiti palju “pruutide koolidest”, mida leidus nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui Ameerikas. Kodumaal nimetati nõnda rahvasuus kodumajanduskoole ja kodutööstuskoole, kus naisterahvad õppisid kõikvõimalikke kodumajapidamises vajalikke oskuseid alates koduhoiust, leiva valmistamisest ja pesu pesemisest kuni loomade- ja taimekasvatuseni. Ennekõike kandis seda nime Kehtna kodumajanduskool, ent nõnda nimetati ka teisi majapidamiskoole ning meile lähimas […]

read more >

AWINURME PÕLLUMEHED SOOWIWAD UUT WALITSUST

1933. aasta oli Eestis keeruline – ülemaailmne majanduskriis jõudis siinmail haripunkti, laastades valusamalt just põllumajandussektorit ning tõi omakorda kaasa sisepoliitilise kriisi. Üldises rahva rahulolematuse laines avaldasid oma seisukoha ka Avinurme põllumehed. Ajalehe Teataja 1933. aasta 27. juuli numbrist leiab uudise pealkirjaga “Awinurme põllumehed soowiwad uut walitsust“. Põhjus lihtne: “Praegune walitsus on põllumajanduse wiinud raskesse seisukorda”. […]

read more >

ERAK-NAINE MARI

1934. aasta Postimehes kirjutatakse erak-naisest, kes elab omaette Paadenurme taga põlismetsas, kuhu on oma kätega ümbritseva looduse saadustest hurtsiku ehitanud: Awinurmes, [P]aadenurme küla taga põlismetsas elab juba üheksa aastat 70-aastane lesknaine Mari P. täielist erakuelu. Warem Wenemaal elades ta sattus rewolutsiooni keerisesse, mis puhul enamlased naise oma silme all tapsid ta ainukese poja. Põgenenud Eestisse, […]

read more >