Avinurme Ajavakk

AWINURME PÕLLUMEHED SOOWIWAD UUT WALITSUST

1933. aasta oli Eestis keeruline – ülemaailmne majanduskriis jõudis siinmail haripunkti, laastades valusamalt just põllumajandussektorit ning tõi omakorda kaasa sisepoliitilise kriisi. Üldises rahva rahulolematuse laines avaldasid oma seisukoha ka Avinurme põllumehed. Ajalehe Teataja 1933. aasta 27. juuli numbrist leiab uudise pealkirjaga “Awinurme põllumehed soowiwad uut walitsust“. Põhjus lihtne: “Praegune walitsus on põllumajanduse wiinud raskesse seisukorda”. […]

read more >

ERAK-NAINE MARI

1934. aasta Postimehes kirjutatakse erak-naisest, kes elab omaette Paadenurme taga põlismetsas, kuhu on oma kätega ümbritseva looduse saadustest hurtsiku ehitanud: Awinurmes, [P]aadenurme küla taga põlismetsas elab juba üheksa aastat 70-aastane lesknaine Mari P. täielist erakuelu. Warem Wenemaal elades ta sattus rewolutsiooni keerisesse, mis puhul enamlased naise oma silme all tapsid ta ainukese poja. Põgenenud Eestisse, […]

read more >

VANA RAUDTEESILLA LANGEMINE – JA TAASTAMINE

Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus. 1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult […]

read more >

MESIKÄPPADE TREHVAMISEST AVINURME METSADES

Mõned päevad tagasi Avinurme kandis ühel Jaaguvälja taluõuel trehvatud karu annab põhjust uurida, milliseid lugusid on ajakirjanduses avaldatud karudest ja nende trehvamisest Avinurme vallas ja lähiümbruses. Ent ajakirjanduses avaneb loomulikult väga põgus ja mõnevõrra ühekülgne pilt, mis annab vähe aimu sellest, milline oli karu – metsavana ja kuusiku kuninga – tähendus rahvakultuuris. Jäägu see edaspidiseks. […]

read more >