Laudnõud – kapad, kibud, kannud, panged, toobrid, lüpsikud, pütid, kirnud, kolmjalad, lännikud, astjad, tõrred, tünnid, vaadid jmt – olid ühed peamised puuriistad Eesti talumajapidamises. Nendes hoiti, valmistati ja tarvitati kõikvõimalikku toidu- ja joogipoolist, seda nii inimeste kui ka koduloomade jaoks. Enne metall- ja klaastaara, hiljem plastiknõude tulekut olid just laudnõud põhiliseks igapäevaseks “taaraks”. Just laudnõud olid ka Avinurme meeste kodutöönduse toodangu põhiosaks, peamiseks laadakaubaks. Ent tasub ka kohe ära märkida, et Avinurme keeles nimetati laudnõusid uuratud riistadeks. Allpool selgitame, miks.
read more >Rubriik: 19. SAJAND
Vähe on säilinud lugusid tsaariajal elanud avinurmikutest ja nende tegemistest. Ent ühest värvikast kujust Allekere Joosepist, keda rahva seas kutsuti Vanaks Kürieleisoniks, kirjutas Postimehe veergudel 1928. aastal keegi E. E. Keeruline on muidugi täpselt öelda, kellega on 19. sajandi teisel poolel elanud Allekere Joosepi näol tegemist. Allekere viitab ilmselt tema kodutalule – sest toona kutsuti […]
read more >
1930. aastatel kirjutatakse ajalehtedes siinses rahvasuus elavatest mälestustest Avinurmest pärit naisest Sotka Kadrist, prohvetist, kes oli kuulus oma ennustuste poolest – ehkki paljud tema ennustused täitusid alles aastakümneid peale naise surma. Ent aja jooksul on Sotka Kadri elavast mälust kadunud ning nüüd saame ajakirjanduse abil omaaegset kuulsat naisprohvetit meelde tuletada.
read more >
Avinurme elu on ammusest ajast metsa ümber keerelnud ning just põliste metsade rohkus oli see, mida siinsele maastikule tunnuslikuks peeti. Rohkem on küll räägitud siinsetest metsadest kui kohaliku puukäsitöönduse sünnitajast ja tooraine pakkujast, ent Avinurme põlismetsad pakkusid materjali ka omajagu teistsugusele tööstusharule – laevaehitusele.
read more >
Laudnõude – jännide, toobrite, tõrte, vannide, astjate, palide, kappade, kannude, püttide, tünnide jm – valmistamisel on oluliseks tööetapiks see, mis puunõude tarvitajate eest reeglina varjatuks jääb: materjali varumine ja ettevalmistamine. Töökindlate puunõude valmistamine ei sõltu üksi osavusest riista valmistamisel, vaid samavõrra või ehk enamgi kvaliteetsest materjalist, mille varumine ja ettevalmistamine on omaette kunst – kesanemise ja lõhkumise kunst. Traditsioonilise puukäsitöö puhul oli materjali ettevalmistamine pikk protsess: riistapuu varuti ette aasta enne puuriista valmistamist ning sellel olid omad põhjused.
read more >
1863. aasta lõpus jõuavad siiamaile uudised, et kaks eestlast on Venemaa keistrilt auraha välja teeninud. Paar kohalikus ajakirjanduses avaldatud teadet on ka ainsad kättesaadavad infokillud selle sündmuse kohta ning suuremalt jaolt jääb meeste kangelastegu veel saladuseloori varju. Esmalt avaldatakse uudis saksakeelses ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung (nr. 147) 20. detsembril 1863, seejärel, väikese viivitusega, jõuab teade järgmise […]
read more >
2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.
read more >
Triangulatsioonimastid olid sajandialguse Eesti maastiku harjumuspäraseks osaks. Neid, maade kaardistamisel ja mõõdistamisel kasutatud palkidest ehitatud maste ehk maamõõtjate vaatetorne ehitati teatud vahemaadega kõrgematele kohtadele. Asukoha ja distantsi määras ära see, et mastide vahel oleks silmside. Tehniliselt nimetati neid torne triangulatsioonisignaaliks ehk – torniks (vahel ka trigonomeetriliseks signaaliks).
read more >
Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.
read more >
Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >