AVINURME (MÕISA)VALLA KOOLID LÄBI AJA
Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.
Köstrikooli loomiseks andis tõuke Liivimaal kindralkuberneri Jakob Johann Hastferi 1687. a. ettepanek ja sellele järgnenud maapäeva otsus igas kihelkonnas võtta ametisse köster, kes ka kooliõpetajana talitaks, ja köstrikool rajada. 1684. aastast oli Bengt Gottfried Forseliuse (1660–1688) algatusel Papimõisas, Tartu lähistel käima lükatud ka koolmeistrite seminar ning 1685. või 1686. aastal avaldas ka eestikeelse aabitsa.
Lohusuu köstrikooli esimene köster-koolmeister Carl ei käinud küll Forseliuse seminaris, ent oli õppinud Forseliuse programmi järgi Laiuse koolis.
Põhjasõda tõi haridusellu katkestuse, ent 1765. aastal otsustas Liivimaa maapäev kindralkuberner George Browne (1698–1791) nõudmisel taastada köstrikoolid ning suurematele mõisatele pandi kohustus asutada mõisa- ehk külakoolid lastele, kellel ei olnud võimalik kodus õpetust saada. Kodus õppijad pidid käima neli korda aastas koolmeistrile kodus õpitut ettenäitamas.
Seejuures tasub osutada, et Torma-Lohusuu kihelkond oli hariduslikult ärksameelne, mida ilmestab seegi, et Lohusuu kihelkonnakool taasavati juba 1730. aastal – enne maapäeva sellekohast käsku.
Esimesed külakoolid asutatigi seaduse tuules 1775 aastal Vadile ja Ulvile, mõned aastad hiljem hakati kooliõpetust andma ka Laekannus, Piilsis ja Adrakul (Piilsi kooli asemel).
1804. aastal võeti tsaar Aleksander I poolt vastu seadus, millega riik jagati õpperingkondadeks (Liivimaa kubermang kuulus Tartu õpperingkonda). Igas õpperingkonnas pidi olema ülikool, igas kubermangus gümnaasium (4-a. õpe), igas maakonnas kreisikool (3-a. õpe) ning igaks kihelkonnas kihelkonnakool (2-a.).
1820. aastal alustas tegevust Torma kihelkonnakool, ent juba 1807. aastal proovis toonane Avinurme mõisa rentnik Carl Heinrich von Küchelbecker asutada Lohusuusse kihelkonnakooli – ehkki see plaanitud viisil tööle ei hakanud, kasvas sealt välja talurahva rannakool.
1819. aasta Liivimaa talurahvaseadusega nähti ette kaheastmeline rahvakool – 3-aastane vallakool (külakool), mis tuli asutada igas 500 meeshingega vallas, ja 2-aastane kihelkonnakool (vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas). Vallakooli pidajaks oli vald ehk talurahva kogukond. Seega ka kooli asutamise üle otsustamise õigus oli nüüd talurahval endal, ehkki majanduslikel jm põhjustel oli sõltuvus mõisnikust ja pastoritest endiselt suur. Ning selleks ajaks olid Lohusuu ja Torma kihelkonnad ühinenud ning kihelkonnakool asutati Torma. 20. saj. alguses tekkis plaan asutada Avinurme kihelkonnakool, ent see ei teostunud.
Avinurme vallas oli esimeseks talurahva algatusel ja otsusel asutatud kooliks Maetsma kool 1860. aastal ning taheti kool asutada ka Kalmakülas, kuigi selleni veel ei jõutud.
1920. aastal, mil Avinurme võitles lõpuks välja kihelkonna staatuse, sai kihelkonnakoolide ajastu läbi – “Avalikkude algkoolide seadusega” muudeti kihelkonnakoolid kõrgemateks algkoolideks. Kõrgema algkooli vorm pärines küll juba 1913. aastast. Ent just 1920. aastal avatakse Avinurme Kõrgem Algkool (4 klassi) ning ka Pärniku Algkool (3 klassi).
19. sajandi esimesel poolel olid kõrgema astme õppeasutused (kreisikoolid jm) ainult linnades ning õppetöö neis (sageli ka kihelkonnakoolides) saksa- või vene keeles. 1860.–1870. aastatel algas Eesti Aleksandikooli ehk eestikeelse kõrgema õppeasutuse loomise aktsioon, mis küll eesmärgini ei jõudud, ent sütitas idee maakeelse hariduse tulevikust. Esimeseks eestikeelseks keskkooliks sai hoopis 1906. aastal avatud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli. 1976. aastal, 201. aastat peale esimeste koolide avamist Avinurme (mets)vallas, 70 aastat peale esimese eestikeese keskkooli rajamist ning 56 aastat peale Avinurme kooli asutamist sai ka Avinurme vald omale keskkooli.
AVINURME VALLA KOOLID
VADI KOOL – 1775–1963
ULVI KOOL – 1775–1796 ja 1830–2003
(1791–1796 – Ulvi-Laekannu kool)
LAEKANNU KOOL – 1797–1964
PIILSI KOOL – 1789–1792 ja 1834–1972
(kooli asukoht Jõemetsa, 1834–1837 tegutses Kärasi kooli nime all)
ADRAKU KOOL – 1797–1803
(viimased aastad tegutses Lepiksaares)
MAETSMA KOOL – 1860–1928
PÄRNIKU KOOL – 1920–1972
AVINURME KOOL – 1920– tänaseni
(1920 – Kõrgem Algkool (4 klassi); 1929 – 6-kl. Algkool; 1940 – Algkool, 1944 – Avinurme Mittetäielik Keskkool (põhikool); 1950 – Avinurme 7-kl. Kool; 1961 – Avinurme 8-kl. Kool; 1976. aastast Keskkool)
LOHUSUU VALLA KOOLID
LOHUSUU KÖSTRIKOOL – 1697–1703 ja 1730–1820
(seejärel jätkas leerikoolina)
LOHUSUU KOOL – 1807– tänaseni
(algselt Lohusuu kihelkonnakool, seejärel nimetati rannakooliks ja eesti vallakooliks; 1897 – Lohusuu 2-kl Ministeeriumikool (kakskeelne); 1918 – Lohusuu Algkool; 1920 – Lohusuu Eesti 6-lk Algkool; hiljem Lohusuu Põhikool, täna Lohusuu kool (kakskeelne)).
LOHUSUU VENE ÕIGEUSU KOOL – 1858–1940?
(1863 nimetati Lohusuu 1-kl Õigeusu Kihelkonnakool; 1919 Lohusuu Vene Algkool)
KALMAKÜLA KOOL – 1913-1966
(ametlik nimi Kalmaküla 1-kl kool, alates 1918 – 4-kl Algkool)
Kõikides külades ei tegutsenud koolid küll järjepidevalt ning aja jooksul on nad vahetanud nii nimesid kui ka õppetöö toimumise kohti ja vorme.
Kui panna need tegutsemisaastad järjestusse, on üldpilt järgmine:
Muidugi siinkohal tuleb lisada, et koolid arvestavad oma sünnidaatumeid ja vanust erinevalt. Lohusuu kool tähistas 2022. aastal 325. aastapäeva, arvestades oma ajalugu Lohusuu köstrikooli loomisest. Laekannu kooli sünniaastaks peetakse 1797. aastat, ehkki kooliharidust anti külas juba 1791. aastast. Ulvi kooli asutamise aastaks arvestatakse 1830. aastat, mil külas sai alguse järjepidev õppetöö. Maetsma külakooli sünniaastaks loetakse 1860. a., ehkki omal ajal arvestati kooli asutamise aastaks 1864. a.
Varasemalt kirjutasime Avinurme mõisavalla hariduselust 1863. aastal, mil Õpetatud Eesti Selts viis läbi ülemaalise koolmeistrite küsitluse. Mõisavallas tegutses toona 7 kooli: Vadi kool (42 last), Ulvi kool (73 last), Piilsi kool (73 last), Maetsma kool (60 last), Lohusuu kool (86 last), Laekannu kool ja Lohusuu vene õigeusu kool (viimased kaks aga ankeeti ei täitnud). Nii võis 1863. aastal koolilaste arv mõisavallas olla 350–400.
100 aastat hiljem, 1963. aastal suleti Vadi kool, kõige kauem järjepidevalt tegutsenud kool Avinurme vallas.
Wabariigi algusaastatel hakati kavandama koolivõrgu ümberkorraldamist ning 1922. aastal avaldatakse ajaleheveergudel Tartumaa koolivalitsuse kava, milline peaks välja nägema Tartumaa koolivõrk 1930. aastaks, mil senise 204 kooli asemel võiks maakonnas olla 161 kooli. Ehkki koolivalitsus lisab, et see on kava, mille lapsevanemad, koolide hoolekogud ja valdade hariduskogud peaks hoolega läbi arutama ja vajadusel muudatusi pakkuma.
Plaanitud kärped aga toona Avinurme valda oluliselt ei mõjutanud, sest siin nägi kava ette kuni 7 kooli jätkamist, nagu tol ajal vallas neid ka oli:
Laekannu kool 4 kl. 2 kompl., koolil täiendusklassid, Wadi kool 4 kl. 2 kompl., Piilsi kool 4 kl. 2 kompl., Ulwi kool 3 kl. 4 kompl., wõiks weel: Pärniku, Maetsmaa 4 kl., Awinurme 5. ja 6 jaosk. ning täiendusklassid, Awinurme kool 3 kl 6 kompl.
Ehkki vhuvitaval kombel kavandati Avinurme kool 3-klassilisena, ent juba 1929. aastaks oli sellest saanud 6-klassiline algkool.
Lohusuu valda plaaniti Lohusuu Eesti kool 6 kl., 4 komplekti, Lohusuu Vene kool 6. kl, 3 kompl. ning Nina kool (Kalmaküla kool?) 4 kl., 2 kompl.
Olgu veel lisatud, et Mustvee alevis oli kavas pidada kaht kooli: Mustavee Eesti kool 3 kl. 3 kompl., Mustvee Vene kool 3 kl. 7 komplekti, mõlemal ka täiendusklassid.
Lisaks oli 6 kooli Võtikvere vallas, 4 kooli Kasepää vallas, 2 kooli Saare vallas jne.
Seejuures nägi kava ette, et kooliringkonna raadius ei tohiks olla keskmiselt üle viie versta ahk u. 5,3 km ning nende õpilaste jaoks, kelle kodu asub koolist rohkem kui kahe versta kaugusel, peavad koolide juures internaadid olema. (Postimees, nr. 126, 9. juuni 1922)
Nii olid ühes vaates koolirikkaimateks aastateks Avinurme piirkonnas 1920–1929, mil Avinurme vallas oli 7 kooli, endises mõisavallas kokku 10 kooli. See olukord oleks ilmselt veel mõnda aega kestnud, kui Maetsma kool poleks koolimaja põlengu tõttu tegutsemist lõpetanud. Ent ajad olid siis teised nii valla elanike arvu poolest kui ka õppekavade sisu poolest. 1960ndatest alates hakati väiksemaid külakoole sulgema ning hariduselu keskuseks sai valla noorim, Avinurme kool.
Ent kui ühe vaate järgi vähenes külakoolide sulgemisel valla hariduselu rikkus, siis selle taustal on Avinurme hariduselu olnud läbi sajandite tõusuteel. Kui 1930ndatel heideti Avinurmele ette, et siinsel rahval pole algastmest kõrgemat haridust, siis 1976. aastaks sai Avinurme omale keskkooli – ning ka keskkooli mõiste on aja jooksul tummisemaks muutunud. 2009. aastast kannab kool Avinurme Gümnaasiumi nime.
* Koostamisel on kasutatud Piret Haava raamatut Koolid Avinurme mõisavallas (2020) ning erinevaid haridusajaloo materjale.