Avinurme Ajavakk
Avinurme mõisakompleksist ei ole tänaseks alles suur muud, kui kolm võimast pärna ja veel mõned puud ning magasiait, mis on peitunud ümberehituste varju. Muud mõisa-aegsed hooned on tänaseks hävinenud. Neist viimaste seas põles 1911. aastal maha mõisa peahoone ja laut. Nii ei ole meil väga palju teavet, milline mõisa-aegne Avinurme välja nägi. Ent mõningast aimu saame 19. sajand algusosas valmistatud mõisa kaardilt.

Eelnevalt kirjutasime, et esimest korda leiame Avinurme nime 1684. aasta Eestimaa kubermangu kaardilt. Selleks ajaks oli Avinurmes juba mõis. Ent toonastel ja ka enamikel hilisematel kaartidel on Avinurme mõis ära märgitud üksnes punktikesena kaardil, mis annab aimu mõisasüdame asukohast, vahel ma mõisa maade ulatusest ja piiridest. Palju enamat nendelt kaartidelt mõisa kohta teada ei saa.

Ent 19. sajandist pärinevad mõned põhjalikumad Avinurme mõisa kaardid, mis pakuvad juba rikkalikumat infot ka mõisakompleksi ja hoonete kohta.

Väljalõige: Charte von das Hertzogthum Lieflandt … verfertiget Anno 1688. (Allikas: Digar; Originaali asukoht: Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv)

Üheks esimesi taolistest detailsematest kaartides on 1822–1827. aastal valminud kuuest lehest koosnev Concept Charte vom publiquen Gute Awinorm ct. Lohusu, belegen im Rigaschen Gouvernement Dorptschen Kreise und Tormaschen Kirchspie ehk Riia valitsuse Tartu Kreisis ja Torma kihelkonnas asuva Avinurme mõisa, sh Lohusuu kontseptkaart, mille autoriks on Urvaste mõisas sündnud Liivimaa metsamõõtja David Adolph Rosenpflanzer. Kaardi eesmärgiks ongi Avinurme mõisa eri kasutusviisiga maade mõõdistamine ja kaardistamine, ent seetõttu on kaardil ka külad ja talude õuealad põhjalikumalt esitatud. Kaardi 4. lehel on ka tänase Avinurme aleviku, toonase mõisasüdame piirkond umbes 200 aastat tagasi.

Avinurme alevku piirkonda sisaldav kaardileht. Concept Charte vom publiquen Gute Awinorm ct. Lohusu, belegen im Rigaschen Gouvernement Dorptschen Kreise und Tormaschen Kirchspiel, 1822–1827, kartograaf David A. Rosenpflanzer. (Rahvusarhiiv EAA.2072.3.36d leht 4)
Tänase Avinurme aleviku piirkonna väljalõge kaardilt.

Me näeme sellel Avijõge ja Avinurme läbivat teed, mis 200 aastat tagasi olid suhteliselt sama kuju ja asukohaga kui täna. Nii nagu maastee tänast alevikku, nii läbis ka toonane külatee mõisa hoovi, mis mõisnikele puhuti ka meelehärmi tegi. Kaardil on näiteks ka mõisa veski – hilisema nn Ansipi veski tänase “kombinaadi silla” juures – oma silmatorkava paisuga olemas juba 200 aastat tagasi. Ent kaardil näeme ka mõisakompleksi oma mitmekesiste hoonetega.

Mõisate hoonete ansamblid koosnesid mitmekesistest hoonetest alates mõisnike ja mõisateenijate eluhoonetest, erinevate tarbe- ja tootmishooneteni.

Mõisakompleksi keskseks hooneks oli loomulikult mõisa peahoone ehk härrastehoone, mille esipoolel asus mõisahoov praktiliste abihoonetega ning teisel pool mõisapark ja iluaed, kus võisid asuda paviljonid, lehtlad, triiphooned või oranžeriid.

Mõisahoovi ümber olid tavaliselt tarbehooned nagu tallid, tõllakuur, pesumaja. Samuti valitsejamaja ja teenijatemaja. Ent mõisakompleksi kuulusid ka mõisarehi, viinaköök, pruulikoda, meierei, sepikoda jmt “tööndus- ja tootmishooned”. Ent muidugi ka keldrid, aidad, küünid jm hoisutamishooned.

Seejuures tuleohtlikumad hooned – kuivatid, rehed, viinaköögid, sepikojad, saunad jm ehitati teistest hoonetest pigem eemale.

Kusjuures mõisad olid sageli ehitatud kõrgemale künkale ja mõne veekogu – jäe või järve äärde. Kuigi tüüpiliselt rajati mõisate park ja iluaed sel juhul veekogu poole, selle kaldale, aga vähemalt toonase kaardi järgi on huvitav, et Avinurme mõisa puhul oli jõe poole rajatud hoopis tarbehoov.

Mõisa “väravateks” olid Maetsma poolt tulles olnud umbes magasiaida kandis vanad väärikad kased ning seejärel kaseallee mõisahoovini.

Kaardil näeme rohketest hoonetest koosnevat Avinurme mõisakompleksi. Kõikide hoonete kasutusala on keeruline kaardi järgi oletada, aga mõned neist on teada.

(1) Mõisahoovi keskel on peahoone, mille ees on mõisahoov, mida läbis külatee ning taga on aed/park (selle servas asusid ka need kolm pärna – arvatakse, et need võidi istutada 19. sajandi hakul). Pargi keskel võis olla paviljon vmt aiamaja, aia küljel aednikumaja jne.

Mõisa hoovi külgedel oli tavaliselt asunud ait ja tall-tõllakuur. Peahoone läheduses olid reeglina ka valitseja- ja teenijatemaja jmt. Võimalik, et analoogselt oli mõisaplaan ka Avinurmes.

Igal juhul on tarbehoovi pool ning pargi/iluaia pool peahoone puhul selgelt eristatav.

(2) Seda, millised hooned seal 19. sajandi alguses olid, täpselt ei tea, ent sajandi teisel poolel asus seal Avinurme vallamaja-kohtumaja jm administratiivasutused.

(3) Mõisarehi, kus viljapeksule lisaks korraldati veel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ka avalikke pidustusi, kontserdeid ja näitemänge. Kuna rehed olid tuleohtlikud, ehitati nad tavaliselt mõisasüdamest eemale.

(4) Avinurme kõrts, mis tegutses 20. sajandi alguseni. Kõrtsi sulgemise järel hooned lammutati.

(5) Viinaköök – nagu hiljem kutsuti ka selle koha peal asuvat talu/elamukohta. Võib täheldada, et viinaköögi ja kõrtsi vahel oli otsetee.

(6) Teadmata. 20. sajandi alguseks oli selle koha peal olnud midagi küünitaolist, aga selle kohta täpsemad andmed puuduvad, mis otstarvet – ait, meierei … – toonane küllaltki mastaapne hoone täita võis.

Toonase mõisakompleksi puhul on huvitav seegi, et mõisa juurest näib viivat planktee üle luha ja jõe. Tee ääres mõisahoovi poolses otsas oli teadaolevalt mõisa saun. Ent mis otstarbega võisid olla hooned teispool jõge?

Tänase ja toonase Avinurme kaarte võrreldes ilmneb, kui täpne Rosenpflanzeri kaart on.

Väga robustselt neid üksteisele kohandades oleks mõisahoonete umbkaudsed asukohad tänasel kaardil järgmised:

ALLIKAD

Rahvusarhiivi kaardikogu. EAA.2072.3.36d leht 4

Mõisaportaal www.mois.ee.