Vähe on säilinud lugusid tsaariajal elanud avinurmikutest ja nende tegemistest. Ent ühest värvikast kujust Allekere Joosepist, keda rahva seas kutsuti Vanaks Kürieleisoniks, kirjutas Postimehe veergudel 1928. aastal keegi E. E. Keeruline on muidugi täpselt öelda, kellega on 19. sajandi teisel poolel elanud Allekere Joosepi näol tegemist. Allekere viitab ilmselt tema kodutalule – sest toona kutsuti […]
read more >Rubriik: AJAKIRJANDUSES
1930. aastatel kirjutatakse ajalehtedes siinses rahvasuus elavatest mälestustest Avinurmest pärit naisest Sotka Kadrist, prohvetist, kes oli kuulus oma ennustuste poolest – ehkki paljud tema ennustused täitusid alles aastakümneid peale naise surma. Ent aja jooksul on Sotka Kadri elavast mälust kadunud ning nüüd saame ajakirjanduse abil omaaegset kuulsat naisprohvetit meelde tuletada.
read more >
Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.
read more >
Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming. Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast: 1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks […]
read more >
1863. aasta lõpus jõuavad siiamaile uudised, et kaks eestlast on Venemaa keistrilt auraha välja teeninud. Paar kohalikus ajakirjanduses avaldatud teadet on ka ainsad kättesaadavad infokillud selle sündmuse kohta ning suuremalt jaolt jääb meeste kangelastegu veel saladuseloori varju. Esmalt avaldatakse uudis saksakeelses ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung (nr. 147) 20. detsembril 1863, seejärel, väikese viivitusega, jõuab teade järgmise […]
read more >
1938. aasta 4.–11. detsembril peeti Avinurmes, nagu mujalgi Eestis, Raamatunädalat, mis oli suunatud meie “tumma sõbra” toetamiseks, raamatute viimiseks lugejale lähemale.
read more >
Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.
read more >
Lugusid avinurmikutest võib vahel kohata ka ootamatutes kohtades. Üheks selliseks näiteks on 1931. aasta 3. septembril ajalehes Põhja Eesti (Narva ja Alutaguse häälekandja) avaldatud artikkel “Sügisesi suwituspilte Tõrwalast II. Tõrwala tüüpe“. Tõrvala ehk Smolka (ka Tervola), mis asub Narva jõe idakaldal, Kudruküla vastas, oli 20. sajandi alguses oma põlise männnimetsa ja kõrgete liivakallastega populaarne suvituspiirkond. […]
read more >
Esimese vabariigi ajal räägiti palju “pruutide koolidest”, mida leidus nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui Ameerikas. Kodumaal nimetati nõnda rahvasuus kodumajanduskoole ja kodutööstuskoole, kus naisterahvad õppisid kõikvõimalikke kodumajapidamises vajalikke oskuseid alates koduhoiust, leiva valmistamisest ja pesu pesemisest kuni loomade- ja taimekasvatuseni. Ennekõike kandis seda nime Kehtna kodumajanduskool, ent nõnda nimetati ka teisi majapidamiskoole ning meile lähimas […]
read more >