Sügisene õunaaeg on käes ja paras aeg on uurida, milliseid roogasid on õunadest endistel aegadel tehtud. Aga alustagem seda hoopis vanimast eestikeesest kokaraamatust, mis ilmus 1781. aastal ning oli mõeldud mõisakokkadele kasutamiseks. Aed-õunapuud jõudsidki Eestis esmalt kloostri- ja mõisaaedadesse. Vähehaaval jõudsid nad ka taluaedadesse ning eks talurahvas võttis šnitti ka mõisaköögist – ehkki ilmselgelt pidid […]
read more >UUDISED
Juulikuu ehk rahvapäraselt heinakuu, jaagupikuu või niidukuu laatasid nimetati nii jaanilaatadeks, heinalaatadeks, jaagupilaatadeks kui ka aastalaatade puhul suvelaatadeks. Jaanilaatade nimi tulenes küll rohkem sellest, et uuele kalendrile üleminekul nihkusid mõnedki varem jaanipäeva paiku toimunud laadad juuli algusesse. Ehkki juulist leiab mõned vanad laadad ning, nagu ka eelnevate kuude puhul, kasvab aja jooksul ka juulikuiste laatade arv, siis teiste kuudega võrreldes jäi nende arvukus siiski tagasihoidlikuks – nagu ka Avinurme meeste laadasihtkohtade hulk.
read more >
Juunis ehk jaanikuul peetud laatasid nimetatigi sageli jaanilaatadeks või suvelaatadeks. Ajalooliselt ei olnud suvi peamine laadaaeg, sest siis vajasid tähelepanu põllud ja heinamaad ning ehkki ka juunikuiste laatade arv hakkas aja jooksul järk-järgult kasvama, jäid üldarvult laadad kevadkuudele ikkagi alla. Laadateadete järgi hinnates tegid ka Avinurme mehed kaubareise juunis tagasihoidlikumalt.
read more >
Kui suured olid suurimad tünnid, mida Avinurme tünnimeistrid valmistanud on? 30. augustil 1978. aastal avaldati Leninlikus Lipus artikkel hiigeltünnide tellimusest, mille Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu Avinurme meistritele esitas … On alles tünn! Möödunud aastal hakkas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu tegema ettevalmistusi kapsa ulatuslikumaks hapendamiseks. Loomulikult läks vaja ka tünne, pealegi hästi suuri. Pöörduti Rakvere Metsakombinaadi […]
read more >
Tule Ajavaka ateljeesse oma Avinurme niidivaipa kuduma! Pühapäeval, 13. augustil kl 11–16 on Ajavaka ateljee-teljetuba avatud kõikidele huvilistele – tulge meie tegemiste ja vaipadega tutvuma 🙂 Oleme oma teljetuppa üles seadnud kahe Avinurme põrandateki kangad ja iga kudumishuviline saab tulla endale vaipa kuduma – seni kuni lõime jätkub Põrandatekkidele lisaks on üleval ka linase leivaräti […]
read more >
Mõõtühikute ajalugu on omajagu keerulin. Enne ühtsele rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile üleminekut oli eri rahvastel ja eri aegadel kasutusel erinevad mõõtühikud nii pikkuse, massi, aja kui muu arvestamiseks. Näiteks arvestati meilgi vahemaid jalgades ja verstades, kanga pikkust arssinatest või küünardes, puu kõrgust süldades, läbimõõtu tollides, jooki vaatides ja toopides, vilja vakkades, heeringaid naeltes, lina ja heina aga puudades või leisikates. Talu suurust mõõdeti vakamaades – aga Tallinna vakamaal ja Riia vakamaal oli vaks vahet. Seevastu setvertites sai mõõta nii pikkust, mahtu kui ka pindala. Meile täna harjumuspäraseks saanud meetermõõdustik töötati välja Prantsuse revolutsiooni ajal 1790ndatel, seal sai see süsteem kohustuslikuks pool sajandit hiljem ning laienedes 1870ndatel mujale Euroopasse. Eestis aga hakkas meetermõõdustik kohustusliku süsteemina kehtima 1. jaanuarist 1929. aastal.
Olgu tollid või sentimeetrid, Avinurme mehed “riigimõõtudele” kasutuselevõtuga ei kiirustanud, vaid tarvitasid oma töös rahvapäraseid mõõtmisviise veel 20. sajandilgi.
11.-12. augustil toimuvad Maetsma külas linakitkumise talgud-õppepäevad, kuhu on oodatud kõik pärandoskustest huvitatud, linakasvatusentusiastid, käsitöölised, floristid, vanemad-vanavanemad koos lastega ja need, kes kunagi on linatöid teinud-näinud ja tahavad oma mälestusi taaselustada. Igaüks saab omale soovi korral kitkutud lina kaasa.
read more >
Hiljuti käis uudistest läbi, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse uueks juhiks sai kogenud haridusjuhi Mati Lukas, kes alustas peale Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetamist oma karjääri Avinurme keskkooli direktorina. Seda ametit pidas ta u. neli aastat – 1978-1982. Ning juhuse läbi sattus meile näppu 1981. aasta 3. oktoobril ilmunud Nõukogude Õpetaja number, kus oli pealkirja all “Noorus on […]
read more >
Maikuu – lehekuu, külvikuu – laatasid nimetati ka mailaatadeks või kevadlaatadeks, ehkki mai algusesse jäid veel mõned jürilaadad (Pärnus ja Rakveres). Vanemal ajal ei olnud mai oluline laadakuu, sest siis algas juba kibedam põllutöö hooaeg. 1803. aastal laadakalendrist leiame üksnes suvistepühal peetud Vastseliina laada ning sajandi teisel poolel ilmusid lisaks eelmainitud Pärnu ja Rakvere laatadele kalendrisse ka Loodi mõisa, Karilatsi ja Võõpsu laadad, lisaks mõned laadad Liivimaa Läti aladel. Vabariigi ajal kasvab aga ka maikuiste laatade arv plahvatuslikult, ent jääb siiski arvukuselt eelnevatele kuudele alla ning laadateadeteski kurdetakse sageli, et maarahvas on põllutööga hõivatud ning seetõttu laadad hõredavõitu.
read more >
Laudnõude valmistamise kunstist kirjutasime juba varem, ent selle töö juures on üheks olulisemaks kunstiks vitsad ettevalmistamine ja nõule peale panemine. Vanemal ajal tehti puuriistade vitsad puust ning ehkki 20. sajandil alguses said suuremate nõude puhul samm-sammul valdavaks raudvitsad, jäi puust vits kasutusse väiksemate puuriistade ja samuti suuremate liha- ja kaposanõude puhul. Uurimegi nüüd täpsemalt, millisest puust ja kuidas vitsasid valmistati ning puuriistadele peale pandi.
read more >