Avinurme Ajavakk

RAHVAARST KAAREL KALAUS

Teadupoolest sai Avinurme endale jaoskonnaarsti 1925. aastal, ent sellele eelneval ajal ei jäänud ka talurahvas arstiabita – neid tohterdasid rahvaarstid. Rahvaarste nimetati ka maatarkadeks, lausujateks, posijateks, kupupanijateks, tuusijateks ehk tundjateks ning nad olid Eesti talurahva peamised ravitsejad enne koolitatud arstide tööleasumist. Avinurme vallas oli mitmeid tohterdajaid, nende seas ka Kaarel Kalaus ehk Kaasiku papa.

read more >

AVIJÕE KOHAPÄRIMUSI: KITSAKAELA NÄKK

Suur osa Avijões – 28 km pikkune lõik u. Kaasiksaarest Separa külani – on kaitstud Natura 2000 võrgustikku kuuluva hoiualana ning selle üheks põhjuseks oli tõik, et nimetatud lõigus voolab Avijõgi oma looduslikus sängis ja on looduslähedases seisundis. Väiksemaid muutuseid on Avijõe sängis siiski aja jooksul toimunud. Üks sellistest kohtadest on Avinurme ja Maetsma piiril, kus 1960ndate alguses maantee õgvendamise käigus sai ka jõesäng sirgemaks tehtud. Ent just selle käänakuga, mis toona maanteele ette jäi, on seotud üks rahvapärimuslik jutt.

read more >

KÕRGEMÄGI – MUISTSEST PELGUPAIGAST TÄNASEKS KAITSEALAKS

Kõrgemägi on Avinurme kandis üks eriline paik. Rahvasuus pajatatud legendide järgi on see kõrgendik siinsetele inimestele läbi aja oluliseks olnud, ehkki selle külastamise põhjused on ajas muutunud: pühapaik, pelgupaik, piduplats, sinilillevälu, kuklaste kaitseala. Põlvest põlve on see maagiline koht avinurmikutele südamesse pugenud. Ehkki Avinurme piirkond on kuulsusrikkalt madal ja soine, on siinkandis siiski omajagu künkaid […]

read more >

AVINURME LAEVAMETSAD KIISSAS

Avinurme elu on ammusest ajast metsa ümber keerelnud ning just põliste metsade rohkus oli see, mida siinsele maastikule tunnuslikuks peeti. Rohkem on küll räägitud siinsetest metsadest kui kohaliku puukäsitöönduse sünnitajast ja tooraine pakkujast, ent Avinurme põlismetsad pakkusid materjali ka omajagu teistsugusele tööstusharule – laevaehitusele.

read more >

SAARE-NIMELISED KOHAD AVINURMES

Varasemalt andsime ülevaate Avinurme külade esmamainimisest ning sellest, kuidas Avinurme omale nime sai, seekord uurime, kuidas siinsed külad omale nime said. Eesti kohanimedes on tüüpilistelt liitsõna, mille järelkomponentideks loodusobjektide nimed, nagu -jõe, -järve, -metsa, -mäe, -nurme, -soo, -välja, -saare jne. Avinurme kant on üle Eesti tuntib saare-liiteliste külade rohkuse poolest. Alustamegi nendest.

read more >

KUIDAS AVINURME OMALE NIME SAI

Avinurme ja Avijõe nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist ja mujalt, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord […]

read more >