Kui suured olid suurimad tünnid, mida Avinurme tünnimeistrid valmistanud on? 30. augustil 1978. aastal avaldati Leninlikus Lipus artikkel hiigeltünnide tellimusest, mille Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu Avinurme meistritele esitas … On alles tünn! Möödunud aastal hakkas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu tegema ettevalmistusi kapsa ulatuslikumaks hapendamiseks. Loomulikult läks vaja ka tünne, pealegi hästi suuri. Pöörduti Rakvere Metsakombinaadi […]
read more >Rubriik: 20. SAJANDI II POOL
Hiljuti käis uudistest läbi, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse uueks juhiks sai kogenud haridusjuhi Mati Lukas, kes alustas peale Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetamist oma karjääri Avinurme keskkooli direktorina. Seda ametit pidas ta u. neli aastat – 1978-1982. Ning juhuse läbi sattus meile näppu 1981. aasta 3. oktoobril ilmunud Nõukogude Õpetaja number, kus oli pealkirja all “Noorus on […]
read more >1968. aasta septembris avati Pirita jõe suudmes vanaaegsel kolmemastilisel kuunaril Eesti originaalseimaks kohvikuks tituleeritud “Kihnu Jõnn” – mereteemaline ujuv restoran, kus külastajaid teenindasid madruseriietes ettekandjad, pakuti rikkalikku valikut rahvustoitudest ning õhtuti algusega kell 22:40 pakuti meelelahutuseks varietee programmi. Suvel tegutses kuunari tekil kokteil-baar. Ujuvkohviku oli oma nime saanud legendaarse Kihnust pärit metskapteni Enn Uuetoa ehk […]
read more >Avinurme on ajalooliselt tuntud meeste puukäsitöö keskusena, ent siinkandis oli 20. sajandi teises pooles ka võimas naiste käsitöö traditsioon – lõimeripsvaipade ehk niidivaipade kudumine. Aastakümnete jooksul jõudis Avinurme naiste telgedelt Eesti kodudesse tuhandeid meetreid lõimerips-põrandatekke. Just sellele traditsioonile uue hindamise andmiseks alustasime Ajavaka pärandikoolis 2021. aastal lõimeripstehnikas põrandatekkide kudumise kursustega, mille saatel korraldasime ka pärandvaipade […]
read more >1992. aasta 13. veebruaril kinnitati Avinurme valla omavalitsuslik staatus.
read more >Maalehe Targu Talitas ilmus detsembri alguses lugu “Jõulutoidud Avinurme moodi”, kus oli juttu ka peenleiva tegemisest. Toome selle loo kõrval ära ka Jaagapra talu rukkipüüli leiva ehk peenleiva retsepti, nagu Meida Planken (96 a.) selle Avinurme keeles kirja on pannud. Retsept pärineb Meida emalt, omaaegselt Jaagapra perenaiselt Katta Rosalielt.
read more >Oktoobrikuus on Avinurmes veel üks sünnipäevalaps, kes tänaseks on ajaloohõlma kadunud: 1. oktoobril 1946. aastal avati AVINURME HAIGLA. Ka Avinurme haigla lugu ootab veel põhjalikumat uurimist ja kirja panemist. Seekord anname esmase ülevaate mõnest inimesest ja seigast selle asutuse teekonnal.
read more >Tünnitsehh, puidutsehh, tünnivabrik, tünnitehas, tünnitööstus – heal lapsel mitu nime. 6. septembril 1961 valmis Avinurme tünnitööstuse tootmiskompleks. Tünnitsehhi eelkäijaks oli 1951. aastal loodud Mustvee Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinaat, mille keskus oli Avinurmes. 1956. aastal moodustati tünnitsehh, uut tehasehoonet hakati ehitama paar aastat hiljem, 1958 ning valmis sai see 1961. aastal. Erich Pukk on üles tähendanud: 1. septembril hakkasid tööle uue tööstuse katlamaja ja kuivatid, 5. septembril jagati mehed brigaadidesse ning töö algas 6. septembril.
read more >Taasiseseisvumispäeval ja Kultuurikeskuses avatud lipunäituse taustal meenutusi ka mõnest esimesest taasiseseisvumiseelsest sinumustvalgest lipust Avinurmes. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul Tartus 14.–17. aprillil 1988 pandi lehvima sinine, must ja valge ning 2. juunil 1988. aastal võttis Eestis Muinsuskaitse Seltsi volikogu vastu deklaratsiooni eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust, milles tunnistati sinimustvalge lipp eesti rahvuslipuks. See sütitas tegutsema ka […]
read more >Õpilased peavad mõistma, et isegi peenra tegemises peitub suur ilu ja poeesia. Kui aednik suudab kasutada reha ja labidat meisterlikult, siis tööriistad lausa laulavad käes ja välja tuleb tõeline meistriteos. – Pille Läänemets 21. mail tähistanuks oma 75 sünnipäeva kauaaegne ja tunnustatud Avinurme Keskkooli bioloogiaõpetaja ning Laekannu külavanem PILLE LÄÄNEMETS (21.05.1946-20.03.2012). Pillet meenutatakse kui õpetajat […]
read more >