ÕUNARAKSUS KÄIMINE JA MUUD VAIDLUSED ÕUNAPUUDE ÜMBER

Tänapäeval on õunapuud pea igas aias ja õunu vast rohkemgi, kui ära kulub. Ent endisel ajal olid nad väärtus, mille nimel ka kohtutee ette võeti. Omaette probleemiks oli võõrast aiast õunte näppamine. Raksus käimine on vana ja vastuoluline komme. Mõne arvates on see süütu, lapsepõlve osaks olev tegevus, teise jaoks õigelt teelt kõrvale kaldumise algus […]

read more >

UNISTUS ISESEISVAST ULVI VALLAST

Avinurme kandis on läbi aja erinevaid piiritülisid olnud. 1871. aastal otsustas Lohusuu koos ümberkaudsete küladega omaette vallaks saada ning Avinurme mõisavald jagunes kaheks: Avinurme rannavallaks (hilisem Lohusuu vald) ja Avinurme metsavallaks (hilisem Avinurme vald). Seejärel otsustas metsavalla kogukond, et nemad tahavad Torma-Lohusuu kihelkonnast lahku lüüa ja omaette kihelkonnaks saada. Paarkümmend aastat hiljem – 1920. a. […]

read more >

MÄRTSIKÜÜDITAMINE 1949 AVINURME VALLAS

1949. aasta 25.–28. märtsil toimus Baltikumis koodnimetust Priboi ehk Murdlainetus kandnud massküüditamine, mille käigus saadeti Eestist Siberisse ligi 21 000 inimest. Külmale maale saadetud “kulakuteks” ja “nõukogudevaenulikeks elementideks” olid valdavalt naised ja lapsed. Puutumata ei jäänud ka Avinurme vald: 23 külast kanti küüditamise nimekirja 148 inimest. Neist 52 õnnestus väljasaatmisest hoiduda, ent perekonna kodu ja vara konfiskeeriti.

read more >

SAARE-NIMELISED KOHAD AVINURMES

Varasemalt andsime ülevaate Avinurme külade esmamainimisest ning sellest, kuidas Avinurme omale nime sai, seekord uurime, kuidas siinsed külad omale nime said. Eesti kohanimedes on tüüpilistelt liitsõna, mille järelkomponentideks loodusobjektide nimed, nagu -jõe, -järve, -metsa, -mäe, -nurme, -soo, -välja, -saare jne. Avinurme kant on üle Eesti tuntib saare-liiteliste külade rohkuse poolest. Alustamegi nendest.

read more >

KUIDAS AVINURME OMALE NIME SAI

Avinurme nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord kuulis, lubas selle vastu […]

read more >

“PRUUTIDE KÜLA” PIILSI

Esimese vabariigi ajal räägiti palju “pruutide koolidest”, mida leidus nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui Ameerikas. Kodumaal nimetati nõnda rahvasuus kodumajanduskoole ja kodutööstuskoole, kus naisterahvad õppisid kõikvõimalikke kodumajapidamises vajalikke oskuseid alates koduhoiust, leiva valmistamisest ja pesu pesemisest kuni loomade- ja taimekasvatuseni. Ennekõike kandis seda nime Kehtna kodumajanduskool, ent nõnda nimetati ka teisi majapidamiskoole ning meile lähimas […]

read more >