Avinurme Ajavakk

AVINURMES RÄNNATES – GUSTAV VILBASTE RÄNNUKIRI

1923. aasta märtsis ilmus Gustav Vilbaste (Wilbergi) raamat “Kodumaal rännates I”. See oli esimene väljaanne kolmeosalisest rännukirjelduste sarjast, mille sihiks oli tutvustada kodumaa tähelepanuväärsusi ja edendada kodutundmist. 1920. aastatel saabki alguse kodumaal huvirändamise populariseerimine nii ajaleheveergudel kui raamatutena avaldatud reisikirjade, aga ka kodumaal matkamise võimalusi tutvustava tarbekirjanduse kaudu. Rahva poolt soojalt vastu võetud “Kodumaal rännates” esimeses osas tuleb tutvustamisele ka Avinurme, kus Vilbaste 1921. aastal ringi rändas. Mida Vilburg Avinurme kohta kirjutas?

read more >

AVINURME VALLAMAJA 110

Avinurme keskuses asub väärikas punasest tellisest hoone – endine Avinurme vallamaja, mis avati pidulikult 22. detsembril 1912. aastal (vana kalendri järgi 9. detsembril). Oma 110 eluaasta jooksul on maja elanud omamoodi hunt kriimsilma elu: algsest valla- ja kohtumajast sai ka koolimaja ning hiljem kooli internaat ja söökla ning täna tegutseb seal ka muusikakool. Vallamaja ehitamise protsess jäi kolme vallavanema ametiaja sisse: Mihkel Jalaku (vallavanem 1908–1910) ametiaega jäi ettevalmistamine, Toomas Raja (1911–1913) ametiaega ehitamine ja Gustav Tamme (1914–1917) ametiaega lisatööd ning viimased eelarve küsimused. Uurigem Avinurme vallavolikogu protokollidest, kuidas toimus toona, 20. sajandi alguses uue vallamaja ehitamine.

read more >

UNISTUS ISESEISVAST ULVI VALLAST

Avinurme kandis on läbi aja erinevaid piiritülisid olnud. 1871. aastal otsustas Lohusuu koos ümberkaudsete küladega omaette vallaks saada ning Avinurme mõisavald jagunes kaheks: Avinurme rannavallaks (hilisem Lohusuu vald) ja Avinurme metsavallaks (hilisem Avinurme vald). Seejärel otsustas metsavalla kogukond, et nemad tahavad Torma-Lohusuu kihelkonnast lahku lüüa ja omaette kihelkonnaks saada. Paarkümmend aastat hiljem – 1920. a. […]

read more >

AVINURME KANDI RAHVARIIETEST

Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.

read more >

AVINURME (MÕISA)VALLA KOOLID LÄBI AJA

Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.

read more >

AWINURME WALLAWANEM AUGUST TOOMING

Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming. Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast: 1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks […]

read more >

AVINURME MAGASIAIT – 190

2021. aastal möödub 200 aastat Avinurme kogukonnamagasi esmamainimisest ning 190 aastat tagasi, 1831. aastal ehitati Avinurme magasiait. Omaaegne magasiait on ainus siinne mõisa-ajast säilunud hoone, olles samal ajal ka silmale nähtamatu: aja jooksul on selle ümber ehitunud suurem hoonetekompleks, mis enda sees Avinurme vanimat hoonet peidab. Kirev on ka selle hoone saatus – magasiaidast sai meierei ja võitööstus, seejärel kolhoosikontor, misjärel pangakontor ning viimaks sotsiaalmaja. Ent unustada ei tasu ka magasiaida kui asutuse tähtsust omaegse talurahva elus.

read more >