AWINURME ELUOLUST 1922. AASTA LEHEVEERGUDEL

1922. aasta ajakirjandusest leiab mitmesuguseid teateid Avinurme valla eluolu ja toimetuste kohta. Muuseas saame teada, et Avinurme vald on Tartumaa 63-st vallast elanike arvu poolest suuruselt teine – Avinurmes on 4353 elanikku, suurim on Kastre-Wõnnu 4359 elanikuga (kõige väiksem aga Worbuse 318 elanikuga). Aasta jooksul avaldatakse lehtedes ka kolm lugejakirja, kus kirjeldatakse siinseid olusid, mille keskmes on […]

read more >

PEERGKORVIDEST JA NENDE VALMISTAMISEST

Männipeergudest korvide valmistamine on üks põlistest Avinurme piirkonna puutöödest, mida oli siinsetes perekondades põlvest põlve edasi antud nii kaua, et selle algusaegu enam keegi ei mäleta. Peergkorvid olid laadakaubaks, mille valmistamine oli samuti üheks neist kunstidest, mida tavaliselt ise kodudes ei tehtud, vaid jäeti vastavate oskustega meistri hooleks. Nendest oskustest ülevaate andmisel võtame taaskord appi Ants Viirese ülestähendused 1947. aastal Avinurme tehtud välitöödelt.

read more >

KANAMUNADEST, ULVI MUNAÜHISUSEST JA KANAASJANDUSEST

Kanamuna on hariliku kodaniku silmis niiwõrd wäike ja tähtsusetu asi, et temast rääkiminegi peetakse nagu rohkem köögipoole jutuks. Ei ole täismehe kõne wäärt. Aga kui nüüd korraga selgub, et kanamuna eest on riik 15 aasta eest saanud üle 25 miljoni krooni wäliswaluutat […], et selle aja jooksul on meil munatoodang kaswanud ligi neljakordseks ja sama […]

read more >

KEVADE ARMSAIM JOOK KASEMAHL

Vaevalt on lumi kevadepäikeses sulanud — varjuliistes paikades, hoonete taga on veel jääkahmakaid —, kui algab kaskedesse augu puurimine. Meistermehed selleks toiminguks on igas talus nagu iseenesest platsis… ja varsti ripubki pang, tops või isegi va saunakibu kase tüvel, kuhu piisk piisa järel tilgub magusat mahla. Seda käib kogu pere “mekkimas” ning laitmissõnu ei kuulegi.” […]

read more >

LAUDNÕUD (1): UURATUD RIISTAD

Laudnõud – kapad, kibud, kannud, panged, toobrid, lüpsikud, pütid, kirnud, kolmjalad, lännikud, astjad, tõrred, tünnid, vaadid jmt – olid ühed peamised puuriistad Eesti talumajapidamises. Nendes hoiti, valmistati ja tarvitati kõikvõimalikku toidu- ja joogipoolist, seda nii inimeste kui ka koduloomade jaoks. Enne metall- ja klaastaara, hiljem plastiknõude tulekut olid just laudnõud põhiliseks igapäevaseks “taaraks”. Just laudnõud olid ka Avinurme meeste kodutöönduse toodangu põhiosaks, peamiseks laadakaubaks. Ent tasub ka kohe ära märkida, et Avinurme keeles nimetati laudnõusid uuratud riistadeks. Allpool selgitame, miks.

read more >

MÄRTSIKÜÜDITAMINE 1949 AVINURME VALLAS

1949. aasta 25.–28. märtsil toimus Baltikumis koodnimetust Priboi ehk Murdlainetus kandnud massküüditamine, mille käigus saadeti Eestist Siberisse ligi 21 000 inimest. Külmale maale saadetud “kulakuteks” ja “nõukogudevaenulikeks elementideks” olid valdavalt naised ja lapsed. Puutumata ei jäänud ka Avinurme vald: 23 külast kanti küüditamise nimekirja 148 inimest. Neist 52 õnnestus väljasaatmisest hoiduda, ent perekonna kodu ja vara konfiskeeriti.

read more >

EESTI OMARIIKLUSE LOOMINE

Eesti omariikluse saavutamine leidis aset keerulises ajaloolises situatsioonis. Venemaal algas 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) revolutsioon, mis viis keisrivõimu kukutamiseni ja Venemaa Vabariigi loomiseni. Novembris (vana kalendri järgi oktoobris) toimus omakorda oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja asutasid Venemaa Nõukogude Vabariigi. Venemaa sündmused panid tegutsema ka Saksamaa, mis otsustas rüütelkondade palvel Eestimaa […]

read more >

AVINURME LAEVAMETSAD KIISSAS

Avinurme elu on ammusest ajast metsa ümber keerelnud ning just põliste metsade rohkus oli see, mida siinsele maastikule tunnuslikuks peeti. Rohkem on küll räägitud siinsetest metsadest kui kohaliku puukäsitöönduse sünnitajast ja tooraine pakkujast, ent Avinurme põlismetsad pakkusid materjali ka omajagu teistsugusele tööstusharule – laevaehitusele.

read more >

MATERJALI ETTEVALMISTAMINE PUURIISTADE TEGEMISEKS

Laudnõude – jännide, toobrite, tõrte, vannide, astjate, palide, kappade, kannude, püttide, tünnide jm – valmistamisel on oluliseks tööetapiks see, mis puunõude tarvitajate eest reeglina varjatuks jääb: materjali varumine ja ettevalmistamine. Töökindlate puunõude valmistamine ei sõltu üksi osavusest riista valmistamisel, vaid samavõrra või ehk enamgi kvaliteetsest materjalist, mille varumine ja ettevalmistamine on omaette kunst – kesanemise ja lõhkumise kunst. Traditsioonilise puukäsitöö puhul oli materjali ettevalmistamine pikk protsess: riistapuu varuti ette aasta enne puuriista valmistamist ning sellel olid omad põhjused.

read more >

PLAANID JA TEGELIKKUS: SONDA–MUSTVEE RAUDTEE KAVANDAMINE 100 AASTAT TAGASI

Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.

read more >