UUDISED

AJAVAKA AVATUD ATELJEE-TELJETUBA

Tule Ajavaka ateljeesse oma Avinurme niidivaipa kuduma! Pühapäeval, 13. augustil kl 11–16 on Ajavaka ateljee-teljetuba avatud kõikidele huvilistele – tulge meie tegemiste ja vaipadega tutvuma 🙂 Oleme oma teljetuppa üles seadnud kahe Avinurme põrandateki kangad ja iga kudumishuviline saab tulla endale vaipa kuduma – seni kuni lõime jätkub Põrandatekkidele lisaks on üleval ka linase leivaräti […]

read more >

AVINURME PUUNÕUDE MÕÕTUDEST JA MÕÕTMISEST

Mõõtühikute ajalugu on omajagu keerulin. Enne ühtsele rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile üleminekut oli eri rahvastel ja eri aegadel kasutusel erinevad mõõtühikud nii pikkuse, massi, aja kui muu arvestamiseks. Näiteks arvestati meilgi vahemaid jalgades ja verstades, kanga pikkust arssinatest või küünardes, puu kõrgust süldades, läbimõõtu tollides, jooki vaatides ja toopides, vilja vakkades, heeringaid naeltes, lina ja heina aga puudades või leisikates. Talu suurust mõõdeti vakamaades – aga Tallinna vakamaal ja Riia vakamaal oli vaks vahet. Seevastu setvertites sai mõõta nii pikkust, mahtu kui ka pindala. Meile täna harjumuspäraseks saanud meetermõõdustik töötati välja Prantsuse revolutsiooni ajal 1790ndatel, seal sai see süsteem kohustuslikuks pool sajandit hiljem ning laienedes 1870ndatel mujale Euroopasse. Eestis aga hakkas meetermõõdustik kohustusliku süsteemina kehtima 1. jaanuarist 1929. aastal.
Olgu tollid või sentimeetrid, Avinurme mehed “riigimõõtudele” kasutuselevõtuga ei kiirustanud, vaid tarvitasid oma töös rahvapäraseid mõõtmisviise veel 20. sajandilgi.

read more >

AVINURME KESKKOOLI ENDINE DIREKTOR MATI LUKAS: NOORUS ON VOORUS

Hiljuti käis uudistest läbi, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse uueks juhiks sai kogenud haridusjuhi Mati Lukas, kes alustas peale Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetamist oma karjääri Avinurme keskkooli direktorina. Seda ametit pidas ta u. neli aastat – 1978-1982. Ning juhuse läbi sattus meile näppu 1981. aasta 3. oktoobril ilmunud Nõukogude Õpetaja number, kus oli pealkirja all “Noorus on […]

read more >

AWINURME MEESTE LAADAKALENDER: MAI

Maikuu – lehekuu, külvikuu – laatasid nimetati ka mailaatadeks või kevadlaatadeks, ehkki mai algusesse jäid veel mõned jürilaadad (Pärnus ja Rakveres). Vanemal ajal ei olnud mai oluline laadakuu, sest siis algas juba kibedam põllutöö hooaeg. 1803. aastal laadakalendrist leiame üksnes suvistepühal peetud Vastseliina laada ning sajandi teisel poolel ilmusid lisaks eelmainitud Pärnu ja Rakvere laatadele kalendrisse ka Loodi mõisa, Karilatsi ja Võõpsu laadad, lisaks mõned laadad Liivimaa Läti aladel. Vabariigi ajal kasvab aga ka maikuiste laatade arv plahvatuslikult, ent jääb siiski arvukuselt eelnevatele kuudele alla ning laadateadeteski kurdetakse sageli, et maarahvas on põllutööga hõivatud ning seetõttu laadad hõredavõitu.

read more >

LAUDNÕUDE VITSUTAMISEST

Laudnõude valmistamise kunstist kirjutasime juba varem, ent selle töö juures on üheks olulisemaks kunstiks vitsad ettevalmistamine ja nõule peale panemine. Vanemal ajal tehti puuriistade vitsad puust ning ehkki 20. sajandil alguses said suuremate nõude puhul samm-sammul valdavaks raudvitsad, jäi puust vits kasutusse väiksemate puuriistade ja samuti suuremate liha- ja kaposanõude puhul. Uurimegi nüüd täpsemalt, millisest puust ja kuidas vitsasid valmistati ning puuriistadele peale pandi.

read more >

RAHVAARST KAAREL KALAUS

Teadupoolest sai Avinurme endale jaoskonnaarsti 1925. aastal, ent sellele eelneval ajal ei jäänud ka talurahvas arstiabita – neid tohterdasid rahvaarstid. Rahvaarste nimetati ka maatarkadeks, lausujateks, posijateks, kupupanijateks, tuusijateks ehk tundjateks ning nad olid Eesti talurahva peamised ravitsejad enne koolitatud arstide tööleasumist. Avinurme vallas oli mitmeid tohterdajaid, nende seas ka Kaarel Kalaus ehk Kaasiku papa.

read more >

AASTA PUU 2023: HARILIK MÄND

Eesti Looduse toimetus on 1996. aastast alates valinud aasta puud ning tänavuse aasta puu tiitli pälvis harilik mänd (Pinus sylvestris). Maailmas tuntakse oma 120 männiliiki, ent Eestis kasvab looduslikult üksnes harilik mänd. See-eest on see siinmail tõepoolest harilik : et ta on visa puu, mis suudab kasvada nii niiskes kui kuivas pinnas, nii soisel, liivasel kui paekivisel mullal, siis on kolmandik Eesti metsadest männikud. Anumapuudest oleme kirjutanud ka varem, ent seekord uurime Ants Viirese ja teiste abiga lähemalt, millist tähtsust omas mänd talurahvakultuuris tarbepuuna.

read more >

AWINURME MEESTE LAADAKALENDER: APRILL

Aprilli – porikuu, jürikuu, lihavõttekuu – laatasid nimetati samuti porilaatadeks, jürilaatadeks, lihavõtte- või kevadlaatadeks. Vanemad kevadlaadad – Pärnus, Märjamaal, Lihulas, Vastseliinas jm – olid seotud liikuvate pühadega – lihavõtte/ülestõusmispühade ja vastlapäevaga –, mistõttu nende toimumisaeg oli aastati erinev: vahel aprillis, vahel märtsis või maiski. Ehkki aprill ei olnud ajalooliselt peamiste laadakuude hulgas, muutus see samm-sammult populaarsemaks ning kokkuvõttes peeti aprillis üle kahe korra rohkem laatu kui põlistel laadakuudel jaanuaris-veebruaris.

read more >

AVINURMES RÄNNATES – GUSTAV VILBASTE RÄNNUKIRI

1923. aasta märtsis ilmus Gustav Vilbaste (Wilbergi) raamat “Kodumaal rännates I”. See oli esimene väljaanne kolmeosalisest rännukirjelduste sarjast, mille sihiks oli tutvustada kodumaa tähelepanuväärsusi ja edendada kodutundmist. 1920. aastatel saabki alguse kodumaal huvirändamise populariseerimine nii ajaleheveergudel kui raamatutena avaldatud reisikirjade, aga ka kodumaal matkamise võimalusi tutvustava tarbekirjanduse kaudu. Rahva poolt soojalt vastu võetud “Kodumaal rännates” esimeses osas tuleb tutvustamisele ka Avinurme, kus Vilbaste 1921. aastal ringi rändas. Mida Vilburg Avinurme kohta kirjutas?

read more >