AWINURME MEESTE LAADAKALENDER: MÄRTS

Märtsikuu ehk vastlakuu, paastukuu, kevadkuu laatu nimetati ka märtsilaatadeks, vastlalaatadeks, paastulaadaks, puhuti ka kevadlaatadeks või maarjalaatadeks. Ajalooliselt ei olnud märts laadakuuks ning laatu hakati paastukuul pidama alles 19. sajandi II poolel. Populaarsemaks laadakuuks muutus see alles 20. sajandil. Seejuures oli märts ka Avinurme meeste jaoks tagasihoidlikum laadakuu. Tsaariajast leiame nende kohta mõne üksiku teate ning märtsikuised laadareisid sagenevad Vabariigi ajal – käsikäes kodumaise laadakalendri tihenemisega.

read more >

VEEL MÕNED VAATED AVINURME KROONUMÕISALE

Oleme Avinurme mõisasüdame hoonetest juba paaril korral kirjutanud, ent uurime veelkord erinevaid kaarte, et täpsustada kroonumõisa hooneid ja nende asukoht enne 1911. a. põlengut. Eelmisel korral kirjutasime mõisa ja selle hoonete asukohast 200 aastat tagasi, nagu see on talletatud 1822–1827. a. valminud Avinurme mõisa kaardil. Mõisa peahoone asus Avinurme läbivast teest tänases vaates staadioni pool, […]

read more >

AWINURME MEESTE LAADAKALENDER: JAANUAR

Kui 1798. aasta kalendris jagatakse talurahvale juhiseid igakuiselt tegemist vajavate toimingute kohta, alustatakse jaanuarikuud manitsusega, et talupoeg tooks omale soola, rauda, heeringat ja muud majapidamises tarvilikku, kui ta mõisakoormaga linna läheb. (Eesti-Ma Rahwa Kalender, ehk Täht-Ramat 1798 aasta peäle) Ent 100 aastat hiljem ei olnud jaanuar kõige olulisem laadakuu ei Avinurme meeste jaoks ega ka üldiselt – kui võrralda jaanuarikuiste laatade arvukust ja tähtsuse teiste kuudega. Pigem oli see omamoodi algava aasta soojenduseks.

read more >

AVINURME VALLAMAJA 110

Avinurme keskuses asub väärikas punasest tellisest hoone – endine Avinurme vallamaja, mis avati pidulikult 22. detsembril 1912. aastal (vana kalendri järgi 9. detsembril). Oma 110 eluaasta jooksul on maja elanud omamoodi hunt kriimsilma elu: algsest valla- ja kohtumajast sai ka koolimaja ning hiljem kooli internaat ja söökla ning täna tegutseb seal ka muusikakool. Vallamaja ehitamise protsess jäi kolme vallavanema ametiaja sisse: Mihkel Jalaku (vallavanem 1908–1910) ametiaega jäi ettevalmistamine, Toomas Raja (1911–1913) ametiaega ehitamine ja Gustav Tamme (1914–1917) ametiaega lisatööd ning viimased eelarve küsimused. Uurigem Avinurme vallavolikogu protokollidest, kuidas toimus toona, 20. sajandi alguses uue vallamaja ehitamine.

read more >

1932: JOJO HAIGUS JÕUAB AVINURME

Tänapäeval on meile tuttavad erinevad moelelud, mis mõneks ajaks noorte tähelepanu haaravad, et peagi unustusse vajuvad. Tamagochid, näpuvurrid, Pokemonid jne. See võib tunduda moodsa tarbimisühiskonna probleem, ent nagu ikka, selgub, siis ajad muutuvad, aga käitumismustrid püsivad samad. 90 aastat tagasi, 1932. aastal tabas maailma jojo-maania, mis jõudis sügisel ka Eestisse ning levis kulutulena üle riigi. Ent see ei haaranud üksnes lapsi või noori, vaid igast vanusest ja soost inimesi. Ajakirjandus kommenteeris pea igapäevaselt selle uue hullusest – jojo-haiguse, -tõve, –taudi või -palaviku levikut. Põnev on jojotamise leviku juures seegi, kui kiiresti see Eestisse jõudis – et väike Eesti liikus sel määral teiste riikidega samas rütmis või et see “Pariisi moehaigus” vaid mõne kuuga ka Avinurme jõudis.

read more >

KUIDAS AVINURMES TEHTI 1925. AASTAL 100 MEETRI JOOKSU “MAAILMAREKORD”

1967. aastal avaldatakse väliseesti nädalalehes Vaba Eesti Sõna lugu sellest, kuidas Avinurmes 42 aastat varem ehk 1925. aastal püstitati külamaanteel ja paljajalu 100 meetri jooksu “maailmarekord”, mis küll jäi ametlikult kirja panemata. Kes oli rekordi tegija ja miks see ametlikult arvesse ei läinud, saate lugeda alljärgnevast meenutusest. Et külamaanteel paljajalu joostes on püstitatud maailmarekord või […]

read more >

MÕNED STSEENID KINO AJALOOST AVINURMES

Nagu paljud seigad siinkandi ajaloos, on ka kino ajalugu Avinurmes seni uurimata teema. Paljud mäletavad veel aegu, mil Avinurme rahvamajas tegutses kino – vahepeal rändkino külalisetendustena, hiljem juba kohapealse kinona. Et siinset kinoajalugu otsast uurima hakata, vaatamegi esmalt mõnda seika kino algusaegadest, mil meie kanti külastasid rändkinod. Filmiajaloolased vaidlevad tänaseni, millist kuupäeva pidada kino sünnipäevaks. […]

read more >

JOOSEP NIINEPUU JA AVINURME RAAMATUKOGU 110

2022. aasta on Raamatukogude aasta, ent Avinurme raamatukogul on põhjust tähistamiseks rohkem – 1912. aastal alguse saanud raamatukogu tähistab käesoleval aastal oma 110. aastapäeva. Juubeli puhul meenutagem Avinurme raamatukogu asutamise eestvedajat ja aktiivset kultuuritegelast JOOSEP NIINEPUUD. Avinurme raamatukogu asutati 1912. aastal vallakäskjala ning Tuletõrjujate Seltsi juhatuse liikme ja koorijuhi Joosep Niinepuu (16. märts 1885–7. september […]

read more >

AVINURME KANDI RAHVARIIETEST

Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.

read more >