2022. aasta on Raamatukogude aasta, ent Avinurme raamatukogul on põhjust tähistamiseks rohkem – 1912. aastal alguse saanud raamatukogu tähistab käesoleval aastal oma 110. aastapäeva. Juubeli puhul meenutagem Avinurme raamatukogu asutamise eestvedajat ja aktiivset kultuuritegelast JOOSEP NIINEPUUD.

Avinurme raamatukogu asutati 1912. aastal vallakäskjala ning Tuletõrjujate Seltsi juhatuse liikme ja koorijuhi Joosep Niinepuu (16. märts 1885–7. september 1962) eestvedamisel. Raamatud hangiti Tartus Narva maantel asunud Mihkel (Micha) Hermanni (1864–1943) raamatukauplusest järelmaksuga. Seejuures oli Hermann ka ise juba 1880ndatel oma raamatukaupluse juurde laenuraamatukogu asutanud, mis oli pikka aega üks silmapaistvamaid Eestis.

Võlg sai avinurmikutel aga juba peagi tasutud peoõhtute ja kontserdite korraldamisest saadud tuludega ning raamatukogu täienes aina uute raamatutega.

Jooep Niinepuu abikaasa Annaga (L. Reneli albumist)

Joosep Niinepuu lapsepõlvekodu oli Västrikul. Tal oli olnud juba lapseeas kirglik muusikaarmastaja, nagu ta isa Adam Niinepuugi. Haridust oli tal 3 klassi Laekannu algkoolis. Popsist isa ei saanud rohkem lubada. Seejärel oli ta asunud isa kõrval tisleritööd tegema, ent kasutanud iga vaba hetke muusika tegemiseks, peamiselt viiuli mängimiseks. Ent peale klaveri kuulmist sai sellest tema uus lemmik ning kuna perel ei olnud raha pilli ostmiseks, otsustas ta ise endale klaver valmis teha. (KV 329: 513)

Hakkasin ise klaverit tegema ja mõne kuu kestel palju uneta öid viite, oh rõõmu, võisin oma klaverit mängida. Oli ta nii hää või halb, aga häält ta tegi. Varsti võisin juba nelja häälega koraale mängida. (KV 329: 513)

Niinepuu olla mänginud nii viiulit, harmooniumit, klaverit kui ka orelit.

15-aastaselt oli ta hakkanud käima Laekannu laulukooris ning oli Västrikule ka väikese keelpilliorkestri sisse seadnud. Hiljem, Tuletõrje Ühingu seltsimaja valmimise järel sai temast seltsi juhatuse liige ja ta asutas Avinurmes segakoori, hiljem ka meeskoori ja keelpillide koori. (KV 329: 513; Kivisild 2005: 1) 1939. aastal tähistati segakoori 25. juubelit – aga tegutsema hakati siiski juba 1911. aastal ning Niinepuu käis alguses koori juhendamas Västrikult. Igal juhul märgitakse, et 1939. aastaks oli koor esinenud 720 korda 1820 lauluga ning teinud 1000 3-tunnist proovi, kuhu lauljad tulid puhuti 6-7 km kauguselt. (Tartumaa Teataja 11.12.1939) Ning hiljem sai ta ka Avinurme koguduse organistiks.

Avinurme tuletõrje ühingu 26-liikmeline segakoor, keskel koorijuht J. Niinepuu. Pilt ilmus ka ajalehes Uus Eesti, nr. 244, 8. september 1939 (foto: Avinurme Koduloomuuseum)

Vallasekretär Johannes Tõldsepp oli 1912. aastal kutsunud ta Avinurme vallakäskjalaks. (KV 329: 513) Vallakäskjala ehk “kasaku” koha sai Niinepuu septembris. Vallavolikogu protokollist võib lugeda, et käskjalg peab olema kaine ja rikkumata elukommetega inimene. Käskjala ülesandeks oli vallavalitsuse- ja kohtupäeval vallamajas korda pidada, kord nädalas või vajadusel sagedamini Mustvees posti järel käia ning kiireloomulisi käske valda ja povestkakandjale viia. Ent käskjala ülesandeks oli ka vangide järele vaatamine, nende söötmine ja transportimine. Ametiülesannetest tulenevalt pidi käskjalg elama vallamajas ning töö eest oli talle palgale lisaks ette nähtud ka korter vallamajas ja valgustus. (EAA.3260.1.37, protokoll nr 11, 4. sept. 1912)

Niinepuu 50. juubeliks 1935. aastal oli ta käskjala ametis olnud 22 aastat ning (arvatavalt) oli selles ametis Eesti aja lõpuni.

Avinurme kolimise järel sai ta juba muusikaga rohkem tegeleda, abikaasa Anna (sünd. Ambos, 20.06.1894–11.1970), kellega ta oli abiellunud 1911. aastal, juhatas näiteringi ja tantsurühma. Niinepuude eestvedamisel korraldati Avinurmes ka mitmesuguseid käsitöö- ja spordikursuseid.

1906. aastal loodud Avinurme Vabatahtlik Tuletõrje Selts oli tuletõrjumise kõrval ka Avinurme kultuuri- ja seltsielu hingeks. Seda eriti peale seltsimaja-pritsumaja valmimist 1910. aastal. Lisaks raamatukogule ja eelmainitud kollektiividele tegutsesid seal ka puhkpilliorkester ja spordiring. 1918. aastal valiti Niinepuu Tuletõrje Seltsi esimeheks ja mõnel andmel olla ta just siis teinud ettepaneku rajada ühingu juurde avalik raamatukogu, mis on ka Avinurme raamatukogu eelkäijaks (Kivisild 2005: 1) Siiski on see kuupäev pigem seotud sellega, et tol aastal otsustati karskuse selts “Waprus” ümber nimetada “raamatu kogu seltsiks”, ent raamatukogu oli selleks ajaks juba loodud. Siin tasub märkida, et just “Wapruse” muusikakollektiividest kasvas välja ka Tuletõrje Seltsi muusikaosakond. Taolisi raamatukogu seltse oli Avinurmes 1934. aastal Ulvil, Piilsis, Pärnikul ja Maetsmas ning varasemalt ka Laekannus.

Samal aastal hangiti Niinepuu eestvedamisel seltsile ka kontsertklaver.

Avinurme laulupäev, Juhan Simm Niinepuu pere keskel. (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, ETMM _ 5812 M 7:1/16:17)

1930ndatel aastatel hakati Tuletõrje Seltsi eestvedamisel Avinurmes korraldama laulupäevi. Esimene neist toimus 22. juunil 1930. a. seltsi aias ja sellel osales 16 ümbruskonna koori u. 200 lauljaga. Laulupäeva üldjuhiks oli kutsutud tunnustatud helilooja ja dirigent Juhan Simm (1885–1959) Tartust. Simm oli ühendkooride juhiks ka kolmandal laulupäeval 1939. aastal, mil lauljaid oli u. 300, pillimängijaid 50 ning rahvast kohale tulnud 2000 ringis. Niinepuu kõrval oli laulupäeva korralduskomitees Oskar Kask ja August Lindvere.

Ja Avinurme segakoor osales Niinepuu juhendamisel ka laulupidudel ja laulupäevadel mujal Eestis ning said võistlustel ka auhinnalisi kohti.

Simmile saadetud foto tagakülg Niinepuu sõnumiga. (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, ETMM _ 5812 M 7:1/16:17)

Raamatukogu asus aga esiti vallamajas, Niinepuude korteris. Hiljem kolis see juba kohtusaali, kus kogu hoidjaks sai vallakirjutaja August Lindvere (end. Lindberg, 1905–1978).

Kui alguses mahtusid raamatud ühte kappi ära, siis 1939. aastal oli raamatukogus olnud juba 1100 teost, mille tarvitamine oli väga elav. Raamatukoguhoidjaks oli ka siis toonane tuletõrjeühingu esimees August Lindvere. (Maa Hääl 1939, Järva Teataja 1939) Niinepuu tegutses sel ajal ühingu abina, juhtis endiselt koori ning aasta hiljem valiti teenete eest seltsi auliikmeks.

Ära võib märkida sellegi, et 1939. aastal oli Tuletõrje Ühingus 196 meestuletõrjujat, kellest 75 olid sooritanud ka tuletõrjuja eksami. (Tartumaa Teataja 28.04.1939)

Tuletõrje koorijuht J. Niinepuu, naisrühma pealik pr. Õ. Elmend ja kompanii pealik A. Nõmmiste. (Tartumaa Teataja, 11. detsember 1939)

Samal aastal algas ka seltsimajale juurdeehituse rajamine, kuhu tulid jalutuse ja garderoobi ning raamatukogu ruumid.

Niinepuu, kes käskjala ametile kohaselt oli ka suur karsklane, asutas Avinurme karskusseltsi “Edu” ning seltsi juurde ka karskussihilise raamatukogu. (Maa Hääl 1935) Näiteks 1925. aastal korraldas “Edu” emadepäeva tähistamise, kus muudeas pidas Niinepuu kõne ainel “Alkoholi kuritegewus perekonnaelus” ning võeti ka vastu mõned resolutsioonid alkoholi müügi piiramise kohta. (Postimees 1925).

Maa Hääles lisatakse:

Joosep Niinepuu osutub meeldiwaks, maal wõrsunud kunstniku ja andeka tegelase tüübiks. Tema iseloomus wäljendub boheemlase muretust ja kunstniku eluwaadet, milline kalduwus temale wististe eluteel on takistusi teinud maise wara ja koha poolest “haljale oksale” jõudmast.

Joosep Niinepuu abikaasaga. (Maa Hääl, nr. 34, 19. märts 1935)

1940. aastal määrati Joosep Niinepuu rahvamaja juhatajaks, raamatukogu kolis rahvamajja ja seal asus tööle Anna Niinepuu. Ent pöördelised aastad ei lasknud selles ametis kaua olla. Pärast sõda töötas Niinepuu veel mõned aastad Laekannu rahvamajas ning asutas ka sinna naiskoori, ent käis ka Avinurmes naiskoori juhatamas ning pillikooris mängimas. Seejärel töötas ta Laekvere rahvamaja juhetajana ning organiseeris ka sinna naiskoori. Viimaks asus Niinepuu abikaasaga elama Tallinna ning asutas ka sinna 1959. aastal pensionäride naiskoori.

1961. aastal lõpus tähistasid Anna ja Joopse Niinepuu oma abielu 50. aastapäeva. Neil oli neli tütart: Leida, Hilda, Leili ja Ella. Niinepuude üheks lapselapseks on Reet Linna.

Anna ja Joosep Niinepuu tähistavad oma kuldpulmi. (Raadioleht: Eesti Raadio nädalaleht, nr. 1, 1. jaanuar 1962)

Avinurme raamatukogu jätkas aga oma tegevust rahvamajas 1975. aastani, seejärel kolis juba uude asukohta.

Raamatukogu juubeli puhul koostasid Heli Nigul ja Anu Ots raamatu “Avinurme raamatukogu 110”, mis annab ülevaate meie raamatukogu arengutest 110 aasta jooksul.

Raamat on saadaval raamatukogus 🙂

ALLIKAD

Korrespondentide vastused. Artur Lauringson 1978. Metsakülade perede elust ja tööst. ERM KV 329:6/493-517.

Avinurme vallavolikogu protokolliraamat 1912, protokoll nr 11, 4. sept. 1912. EAA.3260.1.37.

Avinurme Koduloomuuseumi stend.

Emadepäew Awinurmes. Postimees, nr. 137, 22. mai 1925.

Mees, kes teenib hästi walda ja seltskonda. Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 34, 19. märts 1935.

Avinurme pritsimehed laiendavad rahvamaja. Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 12, 30. jaanuar 1939.

Joosep Niinepuu 25. a. koorijuhiks. Postimees, nr. 242, 9. september 1939.

Uudiseid Avinurmest. Tartumaa Teataja, 28. aprill 1939.

Avinurme ettevõtlikud tuletõrjujad. Tartumaa Teataja, 11. detsember 1939.

Avinurme tuletõrje koosolekult. Tartumaa Teataja, 21. märts 1940.

Nädalavahetusel tähistasid… Raadioleht: Eesti Raadio nädalaleht, nr. 1, 1. jaanuar 1962.