Avinurme Ajavakk

MÕNED STSEENID KINO AJALOOST AVINURMES

Nagu paljud seigad siinkandi ajaloos, on ka kino ajalugu Avinurmes seni uurimata teema. Paljud mäletavad veel aegu, mil Avinurme rahvamajas tegutses kino – vahepeal rändkino külalisetendustena, hiljem juba kohapealse kinona. Et siinset kinoajalugu otsast uurima hakata, vaatamegi esmalt mõnda seika kino algusaegadest, mil meie kanti külastasid rändkinod. Filmiajaloolased vaidlevad tänaseni, millist kuupäeva pidada kino sünnipäevaks. […]

read more >

UNISTUS ISESEISVAST ULVI VALLAST

Avinurme kandis on läbi aja erinevaid piiritülisid olnud. 1871. aastal otsustas Lohusuu koos ümberkaudsete küladega omaette vallaks saada ning Avinurme mõisavald jagunes kaheks: Avinurme rannavallaks (hilisem Lohusuu vald) ja Avinurme metsavallaks (hilisem Avinurme vald). Seejärel otsustas metsavalla kogukond, et nemad tahavad Torma-Lohusuu kihelkonnast lahku lüüa ja omaette kihelkonnaks saada. Paarkümmend aastat hiljem – 1920. a. […]

read more >

AWINURME ELUOLUST 1922. AASTA LEHEVEERGUDEL

1922. aasta ajakirjandusest leiab mitmesuguseid teateid Avinurme valla eluolu ja toimetuste kohta. Muuseas saame teada, et Avinurme vald on Tartumaa 63-st vallast elanike arvu poolest suuruselt teine – Avinurmes on 4353 elanikku, suurim on Kastre-Wõnnu 4359 elanikuga (kõige väiksem aga Worbuse 318 elanikuga). Aasta jooksul avaldatakse lehtedes ka kolm lugejakirja, kus kirjeldatakse siinseid olusid, mille keskmes on […]

read more >

LEIDE MAARÜPEST: KOLLASED KIVID

Avinurme piirkond on väga pika asustusajalooga, mistõttu pole ka imestada, et läbi aja on põllu- ja ehitustööde või muude tegemiste käigus maa seest päevavalgele tulnud erinevaid leide. Ehkki arheoloogilisi kaevetöid hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpus, ei ole need Avinurme kanti jõudnud. Sestap on siin olnud tüüpiliseks omaalgatuslikud varanduse otsimised või juhuleiud, millest mõned […]

read more >

KANAMUNADEST, ULVI MUNAÜHISUSEST JA KANAASJANDUSEST

Kanamuna on hariliku kodaniku silmis niiwõrd wäike ja tähtsusetu asi, et temast rääkiminegi peetakse nagu rohkem köögipoole jutuks. Ei ole täismehe kõne wäärt. Aga kui nüüd korraga selgub, et kanamuna eest on riik 15 aasta eest saanud üle 25 miljoni krooni wäliswaluutat […], et selle aja jooksul on meil munatoodang kaswanud ligi neljakordseks ja sama […]

read more >

NALJAHAMMAS JA RIUKAMEES WANA KÜRIELEISON

Vähe on säilinud lugusid tsaariajal elanud avinurmikutest ja nende tegemistest. Ent ühest värvikast kujust Allekere Joosepist, keda rahva seas kutsuti Vanaks Kürieleisoniks, kirjutas Postimehe veergudel 1928. aastal keegi E. E. Keeruline on muidugi täpselt öelda, kellega on 19. sajandi teisel poolel elanud Allekere Joosepi näol tegemist. Allekere viitab ilmselt tema kodutalule – sest toona kutsuti […]

read more >

AVINURME NAISPROHVET SOTKA KADRI

1930. aastatel kirjutatakse ajalehtedes siinses rahvasuus elavatest mälestustest Avinurmest pärit naisest Sotka Kadrist, prohvetist, kes oli kuulus oma ennustuste poolest – ehkki paljud tema ennustused täitusid alles aastakümneid peale naise surma. Ent aja jooksul on Sotka Kadri elavast mälust kadunud ning nüüd saame ajakirjanduse abil omaaegset kuulsat naisprohvetit meelde tuletada.

read more >

PLAANID JA TEGELIKKUS: SONDA–MUSTVEE RAUDTEE KAVANDAMINE 100 AASTAT TAGASI

Iseseisvunud Eesti Vabariik alustas koheselt tegelema hoogsate raudteevõrgu arendamise plaanidega ning kavandatavate täienduste seas oli ka Sonda-Mustvee raudtee. 1922. aasta 22. jaanuaril avaldatakse Päewalehes (nr. 18) artikkel, kus teedetehnik ja kava üks koostajaid K. Kaal neid plaane lähemalt tutvustatab. Nagu me eelnevalt kirjutasime, oli Sondast oli metsaveo tarvis kitsarööpalise raudtee ehitamine Alutaguse metsade suunal alanud juba 1916. aastal ning 1921. aastaks oldi sellega Jõepereni jõutud. Avinurme jõuti 1925. aastal.

read more >

AWINURME WALLAWANEM AUGUST TOOMING

Eesti Vabariigi algusaegsete Avinurme vallavanemate nimekirjas on mõned lüngad, ent üks on selge – Avinurme vallavanemaks oli 1934–1938 Liivojalt ehk Rajalt pärit August Tooming. Nagu oli kirjas mõned päevad tagasi internetis liikunud infonupukeses 1936. aastast: 1934. aasta 7. veebruaril alustas tööd Avinurme uus volikogu, mis valis ka uue vallavalitsuse. Vallavanemaks sai August Tooming, tema abideks […]

read more >

KEISRI AURAHA AWINURME MEHELE JAAN KARROLE

1863. aasta lõpus jõuavad siiamaile uudised, et kaks eestlast on Venemaa keistrilt auraha välja teeninud. Paar kohalikus ajakirjanduses avaldatud teadet on ka ainsad kättesaadavad infokillud selle sündmuse kohta ning suuremalt jaolt jääb meeste kangelastegu veel saladuseloori varju. Esmalt avaldatakse uudis saksakeelses ajalehes Livländische Gouvernements-Zeitung (nr. 147) 20. detsembril 1863, seejärel, väikese viivitusega, jõuab teade järgmise […]

read more >