Vaktsineerimise ajalugu algab rõugete vastu pookimisega ning tähtsündmuseks peetakse 1796. aastat, mil inglise arst Edward Jenner (1749–1823) viis ta läbi esimese kaitsepookimise. 18. sajandil olid rõuged väga levinud ja äärmiselt ohtlik haigus, millesse suri Euroopas igal aastal u. 400 000 inimest. Ka Eestis olid haiguspuhangud iga-aastased ning sagedased olid ka suuremad epideemiad. Ent u. 200 aastat peale Jenneri vaktsineerimismeetodi tutvustamist, 9. detsembril 1979, kuulutati võitlus rõugetega edukalt lõppenuks. Aga vaktsineerimise lugu algas juba varem ning ka Liivimaal ja Avinurme kandis tehti vaktsineerimisega algust pea pool sajandit enne Jenneri saavutust.
read more >Autor: Avinurme Ajavakk
2. novembril (vana kalendri järgi 21. okt) 1881. aastal sündis Mihkel Sild – Avinurme valla üks silmapaistvamaid pärandikogujaid, kelle pea 35 aastat väldanud kaastöö tulemusel on mitmetes Eesti mäluasutustes – Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis, Teatri- ja Muusikamuueumis jne –talletatud Avinurme piirkonna ajaloost ja paljude avinurmikute mälestustest sadu väiksemaid ja suuremaid infopalasid kohanimedest rahvajuttudeni, noodikirjadest hoonete skeemideni, rahvatarkustest talumajapidamise ja kohaliku eluolu kirjeldusteni.
read more >
Oktoobrikuus on Avinurmes veel üks sünnipäevalaps, kes tänaseks on ajaloohõlma kadunud: 1. oktoobril 1946. aastal avati AVINURME HAIGLA. Ka Avinurme haigla lugu ootab veel põhjalikumat uurimist ja kirja panemist. Seekord anname esmase ülevaate mõnest inimesest ja seigast selle asutuse teekonnal.
read more >
Avinurme ja Avijõe nime saamise legendi siinkandi rahvas teab. Vaatame Kirjandusmuuseumi arhiivist ja mujalt, kuidas seda lugu eri aegadel ja erinevate inimeste poolt on jutustatud. 1897. aastal on Eiseni rahvaluulekogusse E. Soodlalt saadetud selline lugu (E 32340/1 (19)): Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord […]
read more >
Eile, 22. oktoobril sai Avinurme Ajavakk 1-aastaseks ning ilusa kingitusena anti meile eile ka JAEKi ja Jõgevamaa vallavalitsuste poolt 2021. aasta parima kodanikuühenduse projekti tiitel – meie veebimuuseumi ja pärandikooli tegemiste eest. Suur aitäh Ajavaka pärandikooli esimese hooaja juhendajatele Meelis Kihulasele ja Veinika Västrikule ning kõikidele kursustest osavõtjatele, eraldi tänusõnad Küllike Pärnale, Piret Haavale ja […]
read more >
Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.
read more >
Tervikpuust tarberiistade valmistamine on üheks arhailisemaks tehnoloogiaks, mis oli valdav enne saagede, naelte jm töövahendite tulekut – ehkki mõningasel määral püsis hiljemgi.
read more >
Septembris-oktoobris algas Awinurme meestel laadahooaeg. Laadal käimisest tsaariajal rääkis Viiresele, kes 1947. aasta suvel, 5.–29. juulil ning 1949. aasta suvel, 28.–29. juunil käis Avinurmes puukäsitöö kodutööndust uurimas, ka KAAREL KOPPEL Maetsma küla Paalussaare talust.
read more >
Lugusid avinurmikutest võib vahel kohata ka ootamatutes kohtades. Üheks selliseks näiteks on 1931. aasta 3. septembril ajalehes Põhja Eesti (Narva ja Alutaguse häälekandja) avaldatud artikkel “Sügisesi suwituspilte Tõrwalast II. Tõrwala tüüpe“. Tõrvala ehk Smolka (ka Tervola), mis asub Narva jõe idakaldal, Kudruküla vastas, oli 20. sajandi alguses oma põlise männnimetsa ja kõrgete liivakallastega populaarne suvituspiirkond. […]
read more >
Tünnitsehh, puidutsehh, tünnivabrik, tünnitehas, tünnitööstus – heal lapsel mitu nime. 6. septembril 1961 valmis Avinurme tünnitööstuse tootmiskompleks. Tünnitsehhi eelkäijaks oli 1951. aastal loodud Mustvee Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinaat, mille keskus oli Avinurmes. 1956. aastal moodustati tünnitsehh, uut tehasehoonet hakati ehitama paar aastat hiljem, 1958 ning valmis sai see 1961. aastal. Erich Pukk on üles tähendanud: 1. septembril hakkasid tööle uue tööstuse katlamaja ja kuivatid, 5. septembril jagati mehed brigaadidesse ning töö algas 6. septembril.
read more >