Avinurme raudteesillast mööda sõites on tähelepanelikumad möödujad ehk märganud sillal aastaarvu 1931. Sündmustik, mis päädis 90 aastat tagasi, 1931. aasta augustis uue raudteesilla valmimisega sai aga alguse juba sama aasta aprilli lõpus.
1931. aasta talv oli erakordselt lumerohke ning juba aprilli alguses kirjutati lehtedes, et kevadine suurvesi võib muutuda hädaohtlikuks ja sildade kaitseks tuleb varakult abinõusid kasutusele võtta.
Kui veel 21. aprilli Wõru Teataja rahustas oma veergudel lugejaid, et tänu jahedale kevadele jääb nähtavasti tähelepanuväärne suurvesi siiski sel aastal tulemata [1], siis juba paar päeva hiljem kirjutab Oma Maa, et aeglasele sulamisele vaatamata on palju lund veel alles, jõed jääs ning hädaoht ei ole veel kadunud: suurema vihma või päiksepaisteliste ilmadega võib olukord endiselt muutuda katastroofiliseks [2].
Järgmisel päeval, 24. aprillil kirjutatakse juba lehtedes, et sooja vihma tõttu on üle maa alanud jõgedel jääminek, Pärnu-, Viljandi– ja Tartumaal ja mujal uputab – ojadest on saanud jõed, põldudest järved, vesi on tunginud majadesse, uhtunud minema teid, raudteetamme ja sildu. Suurvesi viis ka Võtikvere jõelt silla, Kauksi ojalt Tamme silla, Torma vallas Mustvee jõelt Mäda silla, Lohusuu vallas Lagedi silla, Avijõel kaitstakse viga saanud Pärniku silda Mustvee–Ulvi–Rakvere maanteel. Ka Ansipi jahuveski–villa– ja riidevärvimise vabrik sai üle uputatud ja pidi töö katkestama [7].
Avinurme kandis langes esimesena Sonda-Mustvee kitsarööpmelisel raudteel Piilsi jaama juures Piilsi jõel Piilsi raudteesild. Suurvesi uhtus ära puusilla mullakastid ning sild vajus alla, raudteerööpad jäänud veel 6–7 meetri pikkuselt õhku rippuma. Läbisõitva rongi peatasid silla juurde valvama jäänud inimesed ning õnnetus jäi olemata. Ka Punasoo ja Muru jaamade vahel kattis vesi kilomeetri jagu raudteed. [3] paar päeva hiljem kirjutatakse, et ka Avinurme ja Kõrve vahel on suurvesi raudtee üle ujutanud. [7]
23. aprillil teatatakse, et ka Avinurme raudteesild on muutunud varisemisohtlikuks – viimane rong sõitis hommikul praginal üle silla, järgmine rong enam silda ei ületanud, vaid andis reisijad vastutulevale rongile üle. [4]
Avinurme kitsarööpmeline raudtee avati 1926. aastal ning esimene, 27 meetri (mõnel andmel 22 meetri) pikkune puust raudteesild, mis asus raudtee 47. kilomeetril, valmis 1925. aastal. See oli juba alguses mõeldud ajutise sillana ning 1931. aastaks planeeriti uue, kindlama silla ehitamist. [8] Ent suurvesi oli graafikust ees.
Probleemid ei piirdunud üksnes veemassiga.
24. veebruari hommikul kerkis Avijõe vesi nii kõrgele, et haaras Paasvere metskonnast, Veneverest kaasa 2000 riigimetsa palki, mis olid parvetamiseks jõe äärde veetud. Mööda jõge Avinurme poole liikuvat palgikoormat arvati raudteesilla juurde jõudvat kl 4 pärastlõunal ning oldi veendunud, et selles kokkupõrkes sild ka hävineb. [5, 6]
Kuid silla päästmiseks kokku kutsutud rahval õnnestus siiski palgid enne silla juurde jõudmist kinni pidada. [9]
Ent silda see ei päästnud. Neli päeva järjest kerkinud suurvesi oli silla keskmise samba lahti uuristanud ning laupäeval, 25. aprilli hommikul kl 8 paiku surus jää selle alt ära. Päeva jooksul viis vesi ära ka teise sillapuki ning kolmaski oli minemas. [8] Õhtul murdus viimane tugisammas ja rööpad jäid õhku rippuma. Isegi jalakäijatel keelati silla ületamine. [9] Kui seni oli rongiliiklus toimunud nii, et rong jäi enne silda pidama ja reisijad jalutasid sõidu jätkamiseks jala üle silla teise rongi peale, siis nüüd oli valida, kas reisijaid lootsikul üle jõe vedada või liiklus üldse katkestada. [8]
Ent juba 29. aprilli Postimehes teatatakse, et sild on korda seatud ning ringiliiklus Sonda-Mustvee vahel saab takistusteta jätkuda. [10]
Järgmise päeva Kajas täpsustatakse:
Raudteewalitsusel on juba korda läinud Sonda-Mustwee kitsaroopalisel raudteel asuwat Awinurme silda, mis 22 meetrit pikk, parandada niiwõrd, et wagunid wõiwad üle silla liikuda, kuid parandatud sild wedurit weel ei kanna. Liikumine on nõnna korraldatud, et weduri abil lükatakse wagunid üle silla ja teisel pool silda on teine wedur, mis wagunid sihtjaama edasi wiib. Samal ajal on ka wesi Awijões kust nimetatud sild üle läheb, langenud juba 4 jala wõrra ja weelangus kestab edasi.
Ent parandatud sild oli endiselt ajutine lahendus ning juba suvel asuti uut raudteesilda ehitama. Ent sellest juba augustis.
Kokkuvõttes nenditakse, et 1931. aasta aprilli suurvesi hävitas Eestis üle paarikümne silla – enamik küll puusillad, aga ka kolm-neli betoonsilda.
ALLIKAD
[1] Jahe kewade päästis uputusest. Wõru Teataja, 21. aprill 1931.
[2] Abinõusid uputuse puhul. Oma Maa, 23. aprill 1931.
[3] Uputus nõuab ohvreid. Awinurme wesiweski uppumas. Raudteeroopad jäid rippuma õhku. Sonda-Mustwee raudtee ikka wee wõimuses. Kaja, nr. 95, 25. aprill 1931.
[4] Kewadweed uputawad. Rong pidi jõkke kukkuma. Waba Maa, nr. 95, 24. aprill 1931.
[5] 2000 palki ähwardawad Awinurme silda. Järva Teataja, nr. 48, 25. aprill 1931.
[6] Tartumaal lähewad sillad allawett. Waba Maa, nr. 96, 25. aprill 1931.
[7] Suurwesi sammub wõidukäiku. Sakala, nr. 47, 25. aprill 1931.
[8] Awinurme raudteesild langes. Kaja, nr. 96, 26. aprill 1931.
[9] Awinurme sillal langes wiimane post. Järva Teataja, nr. 49, 28. aprill 1931.
[10] Emajõgi laieneb. Awinurme sild jälle korras. Postimees, nr. 115, 29. aprill 1931.
[11] Awinurme raudteesild parandatud. Kaja, nr. 100, 1. mai 1931.