Vaevalt on lumi kevadepäikeses sulanud — varjuliistes paikades, hoonete taga on veel jääkahmakaid —, kui algab kaskedesse augu puurimine. Meistermehed selleks toiminguks on igas talus nagu iseenesest platsis… ja varsti ripubki pang, tops või isegi va saunakibu kase tüvel, kuhu piisk piisa järel tilgub magusat mahla. Seda käib kogu pere “mekkimas” ning laitmissõnu ei kuulegi.” (Postimees, 24. aprill 1943)
Kasemahl, mida saab maapinna sulamise ja pude lehistumise vahemaal, oli kalja kõrval eestlaste vana lemmikjook. Tavaliselt pruugitakse seda värskelt karastava joogina, ent juba ammu on levinud ka juhised, kuidas kasemahlast veini ja šampust valmistada – ehkki viimane kasutusviis olla Eestis vähelevinud. Siiski võib neid vanu retsepte järele proovida.
1. MAHLA LASKMINE
Kasemahla lastakse kevadel märtsi lõpul ja aprilli hakul, enne pungade lahtilöömist, kui juba maapind kase juurte ümbert üles on sulanud. Selletarwis puuritakse peenikese oherdiga 6-e tsentimeetri sügawune hanisule jämedune auk kasetüwe lõuna poolse külje sisse, nii et auk altpoolt ülespidi pisut wiltu on.
Sinna augu sisse pistetakse hanisule-roots, mille mõlemad otsad lahti on lõigatud, ehk pajupuust tehtud pulk, mille päälmine pool küna wiisil on wälja õõnistatud, mida mööda mahl alla pantud pudeli ehk muu teise riista sisse wõib tilkuda.
Tugewast kasest wõib umbes 8—10 toopi mahla wäljalasta, ilma see et puu kaswamisele kahju teeks. Iga aasta ei tohi aga ühest ega sellesammast kasest mitte mahla lasta, waid umbes iga 3-me aasta tagant.
Niipea kui mahl lastud on, piab augu kuiwast puust tehtud paraja pulgaga hästi kinni lööma ja puu wahaga kinni määrima. Jäetakse auk kinni löömata, siis jookseb säält terme kewade otsani mahla wälja ja puu jääb kiduma. Mahla laskmine ei tohi seepärast mitte wäga kaua kesta, waid auk piab aegsaste enne pungade lahtilöömist kinnisaama pandud.
Igapäew korjatud mahl pandagu puhta ankru, lähkrite ehk pudelite sisse niikauaks kindla korgi alla wilusse kohta seisma, kuni paras jagu käes on.
Mujal lisatakse mahlapuude valimise kohta, et kõrgemal kohal kasvavad ja allpoole rippuvate oksadega kased annavad magusamat mahla, kui madalamal, vedelal maal kasvavad ülespoole oksadega soo-kased. Ning tila oli vanasti enamasti tehtud lepapuust. (Postimees, 1. mai 1918)
2. KASEMAHLA SHAMPANJA
On 24—28 toopi mahla juba käes, siis pannakse see 10 naela kõwa suhkruga tinutatud waskkatla sees tulel keema ja lastakse rohkesti pool tundi keeda. Keemise ajal piab mahu hoolega ärariisuma ja pääle keemist wedeliku soojalt läbi puhta linase rätiku kurnama.
Läbi kurnatud ja ära jahtunud wedelik täidetakse nüüd paraja suurusega puhta ankru sisse, pannakse 4 supi lusika täit soojendatud õlle pärmi hulka ja lastakse paras soojas kohas käärida. Ankurt ei täideta alguses mitte suuni täis, waid jäetakse pisut ruumi, et käärimise algusel weel kas 4 toopi hääd Prantsuse wiina ehk 8 kortelt konjaki juurde wõib kallata. Pääle seda pannakse weel 4 ära kooritud ja kildudeks lõigatud tfitroni ankru sisse. Prantsuse wiina wõi konjaki ei walata mitte korraga ankrusse, waid aegajalt, niisama pannakse ka tsitronid aegajalt hulka.
Pääle wiina hulkapanemist piab ankrut kõigel käärimise ajal suuni täis pidama, seepärast pandagu pääletäitmise tarwis mõni toop mahla lähkri sisse käärima. On käärimine lõppenud, siis lüüakse prunt kõwaste pääle ja pannakse ankur 4 nädalaks keldrisse seisma.
Pääle seismist täidetakse selge wein gummitoru läbi pudelite sisse, mida lõhkemise kartusel mitte korgini, waid ainult kaelani täis pannakse. Shampanja pudelid on selleks köigesündsamad ja tugewamad.
— Et mahlawein shampanja wiisil wahutaks ning maitseks, seepärast pannakse igasse pudelisse täitmise ajal 2 theelusika täit sõstrasahwti, mis pisku weiniga on segatud.
Pudelid piab pehmete, keewa wee sees liotatud korkidega hästi tugewaste kinnilööma ja traat ehk pael risti korkide päält läbi, pudeli kaela külge kinni siotama. Pudelid hoitakse keldris liiwa sees püsti.
— Nöndawiisi walmistatud mahla shampanja läheb seistes wäga tugewaks ja wäga hää maiguliseks ning wahutab klaasis just niisama, kui eht-shampanja.
Tähendus. Mahla shampanjat wõib ka ilma Prantsuse wiina ja konjaki juurdepanekuta teha, kuid siis piab aga iga toobi mahla pääle 20 loodi suhkurt panema ning lahtise pärmi asemele pruuniks kõrwetatud leiwatüki pärmiga üle määrima ja ankrusse mahla sisse paelaga riputama. 30-ne toobilise ankru pääle tuleks seega umbes 19 naela suhkurt panna.
Hiljem juhendatakse lihtsamalt: kasemahl keedetakse sidrunihappe, suhkru ja riiwitud sidrunikoorega. Jahutatud ja kurnatud jook juuakse settersi juurelisamisel. Tagawaraiks walmistamisel wöetakse enam suhkrut ja hapet. .Pudelid suletakse õhukindlalt.
3. MAHLAWEIN
Mahla keedetakse katlas niikaua, kui tale enam wahtu pääle ei tule. Kõik pääletulnud waht saagu hoolega ärariisutud. On waht juba kadunud, siis pannakse iga 4-ja toobi mahla kohta umbes 5 naela suhkurt ja ühe tsitroni õhukene koor katlasse mahla hulka, keedetakse weel 1/2 tundi aega ja riisutakse waht ära.
Pääle keetmist kallatakse mahl puu ehk kiwinõuu sisse jahtuma ning täidetakse külmalt käärimise ankrusse. Et mahl ankrus käärima hakkaks, selletarwis pannakse tükike pruuniks praetud leiba, kuhu pärm pääle määritakse, nöörikese otsas ankrusse mahla sisse rippuma ning wõetakse siis wälja, kui wedelik juba käärib.
On ta juba 5—6 päewa käärinud, siis lastakse ta teise paraja suurusega weewliga suitsetatud ankru sisse ja jäetakse prunt seniks lahtiselt pääle, kuni weel järelkäärimist näha on.
On see lõppenud, siis lüüakse prunt kõwasti pääle ja lastakse 3 kuud wilus keldris seistes selgida, ning täidetakse pääle seismist pudelitesse, mida tugewaste kinni korgitakse ja üle lakitakse ning wilus kohas alal hoitakse.
4. MAHLAWEIN ILMA KÄÄRIMATA
Mahl täidetakse tugewate shampanja pudelite sisse, mida enne Jamaika rummiga seest üle loputatakse. Piab wein hästi hää saama, siis jäetagu iga pudelisse 1—2 theelusika täit Jamaika rummi, konjaki ehk hästi puhast piiritust alla.
Pääle seda pannakse pudelisse weel üks theelusika täis suhkurt, 3—4 suurt rosina marja, üks nua otsa täis ehk wäikse erne suurune tükike wiinakiwi pulwert ning maitse järele tükike tsitroni koort. Selle järele korgitakse pudelid kindlaste kinni, siotakse nööriga ehk traadiga risti üle, lakitakse ära ja hoitakse wilus keldris.
Pruukimise ajal piab enne weini wäljawalamist klaaside sisse pisut õige peenikest suhkurt panema. Niisugune wein wahutab kangesti ja lõhub nõrgad, õhukesed pudelid ära, seepärast piab weini alalhoidmiseks kõige- tugewamad shampanja pudelid wäljawalima.
Mujal juhendatakse mahlaveini tegema järgmiselt: kasemahl täidetakse pudelitesse ehk ankrusse, lisatakse igasse pudelisse 5—6 poolekstõmmatud rosinat, tükikene apelsini koort, 20 sm pikune tükk mustasõstra wart ja paar supilnsia täit suhkrut. Pudelid korgitakse, lakitakse ja pannakse keldrisse. Suwel on see jook wäga maitsew. (Maamees, 18. aprill 1930)
Ning kõige lihtsama juhise järgi tuleb kasemahl lihtsalt pudelitesse valada, igasse pudelisse lisada 3—4 rosinat. Pudelid tuleb õhukindlalt sulgeda ja asetatada 2—3 kuuks jahedasse. (Maamees, 19. juuni 1931)
On ka muid kasemahlaga seotud vanarahva tarkuseid:
- Mida külmem talv, seda magusam kasemahl.
- Kui kasemahl on hästi magus, annawad lehmad suvel magusat ja rammusa piima.
- Magusast mahlast ennustati ka kuiva suve.
- Kui mahlajooks ruttu järele jääb, tulevat hea aasta.
- Kasemahlaga kästakse kevadel nägu pesta, et siis ei hakka suvel päevitus pääle.
- Kasemahlaga näo pesemisel muutub näonahk ilusaks ja rõõsaks.
- Kasemahla lisandamine peapesuveele soodustab juuksekasvu.
- Kasemahlal olla ka haavu parandav toime.
- Rahvameditsiinis on kasemahla kasutatud mitmesuguste haiguste, nagu tuberkuloosi, sooleusside, sügeliste jne. raviks
ALLIKAD:
Kasemahl. Sakala Lisaleht, 30. juuni 1898.
Kasemahl. Postimees, nr. 51, 1. mai 1918.
M. Liik. Mida peame jooma? Maamees: “Vaba Maa” põllumajandusline osa, 18 aprill 1930.
Karastawaid jooke. Maamees: “Vaba Maa” põllumajandusline osa, 19. juuni 1931.
Täna algab kevade. Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, 21. märts 1931.
Kewad lõplikult käes. Sakala Pühapäev: Sakala kaasanne, 26. aprill 1931.
Kasemahlast valmistatakse siirupit. Postimees, nr. 95, 24. aprill 1943.