Käesoleval aastal tähistab oma 60. juubelit Avinurme lasteaed – enamike siinsete laste lapsepõlve mängumaa ja esimene hariduse saamise koht. Avinurme lasteaia elulugu on erakondsete inimeste: tööka kollektiivi ja ühtehoidva kogukonna lugu: keerulise aegade ja nappivate vahendite kiuste on ikka ja jälle ühise jõu ja nõuga asju ära tehtud, et siinsetel lastel oleks rõõmsam, harivam ja […]
read more >Rubriik: AJATERAD
Tükikesi Avinurme ajaloost.
Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul on paslik meenutada Avinurmes, Maetsma külas sündinud ARNOLD PAUL SÜVALEP‘a (kuni 1935. aastani Schulbach; 18.04.1888 Avinurme vald – 23.06.1968 Tallinn), Maetsma kooli õpetaja August Eduard Schulbachi (23.03.1841 – 15.06.1894) poega, Asutava Kogu ning Riigikogu I–IV koosseisu liiget (Eesti Tööerakonna nimekirjas). Süvalep on kirjeldanud Eesti iseseisvumist kui siinse rahva “ammuigatsetud unistuse” […]
read more >
Seekord uurime, mida kirjutavad Vilbaste, Evald Hint, Ants Viires ja teised sellest, milliste omaduste poolest Avinurme mehed eri puuliike hindasid ja sobivat materjali valisid ning mis puust Avinurme kandis puuriistu tehti.
read more >
Millised olid avinurmikute talud? Uurime, mida on räägitud nende suuruse kohta, millistest hoonetest talumajapidamine koosnes ning millised olid avinurmikute rehielamud. Muidugi mõista ei ole olemas ühte kindlat Avinurme talu laadi – talude ülesehitus sõltus nii talude tüübist ja suurusest, põhitegevusest, jõukusest ja mitmest muust mõjurist. Ehitati ikka vajaduse ja võimaluste järgi. Kuid 19. sajandi talu […]
read more >
Aega, mil Avinurme mehed puutööga leiba teenima hakkasid, ei suuda dateerida ükski ajalooallikas. Selle järgi, et Avinurme kandi talupojad olid juba varakult asendanud mõisa teokohustuse täitmise rahamaksuga, järeldas Viires, et avinurmikutel pidi juba toona, XVI sajandi lõpul–XVII sajandi alguses olema põllutöö kõrval muu sissetulekuallikas, mis sellist tehingut võimaldas. Samuti lisab ta, et Euroopas laiemalt ja […]
read more >
‹‹Mes mees sest suab, ei oska pütile witsagi peale panna.›› Avinurmest kõneldes osutati ikka, et see asub paksude metsade ja ilmatumate soomerede taga, kus talud olid väikesed, põllumaad oli napilt ja seegi sageli väheviljakas. Nii oli puutöö tegemine neis loodusoludes hinge sees hoidmiseks omamoodi paratamatu – seda ei müüdud üksnes raha eest, vaid vahetati ka […]
read more >
Kes ei oleks kuulnud üle maa kuulsatest Avinurme puunõudest? 1933. aastal otsustas Haridusministeerium ja Eesti Koolinõunikute Ühing Eesti algkoolilõpetajate seas läbi viia ulatusliku uurimuse, mille üheks osaks oli ka õpilaste intelligentsuse taseme väljaselgitamine. See anti ülesandeks Juhan Torkile (1889–1980), silmapaisvale psühholoogile ja kasvatusteadlasele, kes oli lisaks Tartu Ülikoolile end täiendanud ka Leipzigis ja Hamburigis. Kuna […]
read more >
Jõemetsa küla talumees MIHKEL SILD on 1931. aastal meenutanud olulisemaid pügalaid Avinurme-kandi laste sirgumisteel: “Juba varakult pidi laps tööle hakkama: „Seitsmeaastaselt siakarjus, kümneaastaselt künnipoiss.“ Kümneaastaselt pidi aga laps ka kooli minema (ennemalt) ja seitsmeteistkümneaastaselt leeritatud saama, siis ka kooliskäimise lõpetama. 21-aastaselt arvati laps täisealiseks (ennemalt), mil ajal ta vanemate eestkostmise ja kasvatuse alt vabanes, noormees […]
read more >
Täna 95 aastat tagasi, st 11. jaanuaril 1926. a. asutati AWINURME ÜHISPANK. Esimesed laenu-hoiuühingud ja -kassad loodi Eestis 20. sajandi alguses. Eesti rahvusliku ühistegevuse alguseks loetaksegi 17.03.1902. a. Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamist Tartus (Leetsar 1999: 33). Laenu- ja hoiuühingute asutamine hoogustus 1920. aastail. 1927. aastaks oli Eesti eri piirkondades 105 ühispanka, nende seas Avinurme […]
read more >