Rubriik: AJATERAD
Tükikesi Avinurme ajaloost.
Avinurme kandis on läbi aja erinevaid piiritülisid olnud. 1871. aastal otsustas Lohusuu koos ümberkaudsete küladega omaette vallaks saada ning Avinurme mõisavald jagunes kaheks: Avinurme rannavallaks (hilisem Lohusuu vald) ja Avinurme metsavallaks (hilisem Avinurme vald). Seejärel otsustas metsavalla kogukond, et nemad tahavad Torma-Lohusuu kihelkonnast lahku lüüa ja omaette kihelkonnaks saada. Paarkümmend aastat hiljem – 1920. a. […]
read more >
Ehkki Avinurme toolidena on tuntud eelkõige 20. sajandi esimesel poolel Avinurme meeste poolt laadakaubaks valmistatud vineerpõhjaga toolid, on toolide ja muude istmete valmistamise ajalugu loomulikult pikem. Avinurme puutöö puhul on läbi aja suuremat tähelepanu saanud siinne laadatoodang ning koduseks tarbeks tehtavad puutööd on sageli märkamata jäänud. Seetõttu on paslik alustuseks tutvustada just neid istmeid – pakke, pinke, järisid ja toole –, mida talupojad kasutasid oma majapidamises ning mille valmistamisega nad suuremalt jaolt ise hakkama said. Seejuures võib kohe alustuseks öelda, et toolid, mis tänaseks on muutunud elementaarseks mööbliesemeks, on talutahva elutoas võrdlemisi uus nähtus.
read more >
Avinurme mõis paiknes omal ajal Torma-Lohusuu kihelkonnas ning mõisavalla kirikuks oligi Lohusuu kirik – seda enne Avinurme kiriku ehitamist 1909. aastal. Praegune Lohusuu kirik, 1775–1780 aastatel ehitatud hoone on neljas, kiriku ajalugu ulatub aga 1667. aastasse ja sisaldab ka Eesti talupojakultuuri üht põnevat seika.
read more >
Eesti tahvarõivad jaotatakse nelja rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Saare. Lõuna–Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Kagu-Pärnumaa ning Setu rahvarõivad. Torma kihelkonna rahvarõivad, mille alla kuulub ka Avinurme piirkond, oli üks Tartumaa 15-st kihelkonnast. Liivimaa ja Eestimaa piiril asuva kihelkonnana olid Torma naaberkihelkondadeks Tartumaal (Liivimaal) Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena ja Kodavere ning Virumaal (Eestimaal) Simuna ja Iisaku kihelkonnad.
read more >
1922. aasta ajakirjandusest leiab mitmesuguseid teateid Avinurme valla eluolu ja toimetuste kohta. Muuseas saame teada, et Avinurme vald on Tartumaa 63-st vallast elanike arvu poolest suuruselt teine – Avinurmes on 4353 elanikku, suurim on Kastre-Wõnnu 4359 elanikuga (kõige väiksem aga Worbuse 318 elanikuga). Aasta jooksul avaldatakse lehtedes ka kolm lugejakirja, kus kirjeldatakse siinseid olusid, mille keskmes on […]
read more >
Kaunite kirjadega ja voolitud õllekannud on saanud omamoodi eesti rahvusliku käsitöö sümboliks ning sageli nenditakse, et need on eesti rahvakunsti esinduslikumaks esemeks. Ehkki kaunistatud õllekannud ei olnud traditsiooniliseks Ainurme laadakaubaks ning nende valmistamine oli omane rohkem saarte ja Lääne-Eesti kannumeistritele, jõudis see kunst ometi aja jooksul ka Avinurme.
read more >
Hariduse andmise algus Avinurme mõisavallas ulatub 17. sajandi lõppu. Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool. Hilisema Avinurme valla (metsavalla) esimesed koolid avati 1775. aastal Vadil ja Ulvil. Järgneva ümmarguselt 250 aasta jooksul on endise Avinurme valla territooriumil tegutsenud kooli 8 külas – Vadil, Ulvil, Piilsis (Jõemetsas), Laekannus, Adrakus, Maetsmas, Pärnikul ja Avinurmes (viimane, tõsi küll, oli peagi aleviku kool). Lohusuu vallas tegutses veel 4 kooli. Tänaseks on alles koolid Avinurmes ja Lohusuus. Igal koolil on oma lugu, ent alustagem Avinurme piirkonna haridusmaastikust üldise pildi visandamisega.
read more >