Tünnitsehh, puidutsehh, tünnivabrik, tünnitehas, tünnitööstus – heal lapsel mitu nime. 6. septembril 1961 valmis Avinurme tünnitööstuse tootmiskompleks. Tünnitsehhi eelkäijaks oli 1951. aastal loodud Mustvee Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinaat, mille keskus oli Avinurmes. 1956. aastal moodustati tünnitsehh, uut tehasehoonet hakati ehitama paar aastat hiljem, 1958 ning valmis sai see 1961. aastal. Erich Pukk on üles tähendanud: 1. septembril hakkasid tööle uue tööstuse katlamaja ja kuivatid, 5. septembril jagati mehed brigaadidesse ning töö algas 6. septembril.

Ent kohe alguses tuleb tõdeda, et see peatükk Avinurme puutöö ajaloos on veel läbi kirjutamata, mistõttu seekord saavad üles täheldatud üksnes esmased infoterad.

Vaade Avinurme tünnitsehhile nagu see algselt ehitati. Trükikoopia. (Avinurme Koduloomuuseum)

AVINURME PUUTÖÖSTUS PÄRAST ESIMEST VABARIIKI


Seni oleme kirjutanud peamiselt traditsioonilisest Avinurme kodutöönduslikust puukäsitööst. Ent nõukogude periood tõi sellesse maailma suuri muutuseid. Kodutööndus ja kaupade omal käel turustamine keelati ja varem omaette oma kodutalus laadakaupa valmistanud meistrimehed muutusid uue korra ajal loodud tööstusettevõtete lepingulisteks töötajateks, kes pidid ettevõtte heaks töötama 8 tundi tööpäevadel.

Ants Viires (1960: 249) täheldab, et 1947. aastal töötasid 87 Avinurme meest lepinguliselt Avinurme Tarbijate Kooperatiivi abikäitises ning 50 lepingut oli Tartumaa Tööstuskombinaadiga. Kuna uutel tootmisüksustel tootmisruumid puudusid, töötasid lepingulised meistrid – nn. kodutöölised – endiselt kodudes. Meistreid oli 33-st külast, enim Adrakus, Piilsis ja Vadil. Ent oli neid, kes puutööst üldse loobusid, ja neidki, kes lepingulise töö varjus isetegevusega jätkasid – ent vahele jäämise või ettenähtud mahtude mittetäitmisel lepingud katkestati. Tegutsevate putöömeistrite arv vähenes.

Avinurme puuriistade müügikuulutus ajalehes Punane Täht, nr. 85, 21. juuli 1951
(allikas: Digar)

1950. aastal moodustati endiste maakondade asemele 39 rajooni, kooperatiivide maakondlikud liidud muudeti rajooniliitudeks. Kooperatiivi abikäitise baasil loodi 1951. aastal Mustvee Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu (RTKL) Tööstuskombinaat, kuhu kuulusid kõik Mustvee rajoonis asuvad tööstusettevõtted. Kombinaadi keskus ja kontor olid Avinurmes kuni 1954. aastani, mil need viidi üle Mustvee linna ja Avinurme jäi selle kombinaadi puidutsehh. (E. Pukki märkmed)

1954. aastaks oli Mustvee Tarbijate Kooperatiivide Rajooniliidu Tööstuskombinaadil ja Mustvee Rajooni TSN TK Tööstuskombinaadil alles 73 lepingulist töötajat (Viires 1960: 249).

1956. aastal ühendati nende kahe kombinaadi puutöökojad üheks Mustvee Kohaliku Majanduse Kombinaadi Avinurme puunõudetsehhiks. Tsehhi 130-st töölisest oli kodutöölisi umbes 60. (Viires 1960: 249)

1957. aastal kandis tsehhi katusorganisatsioon nime Mustvee Tööstusartell “Avangard” ning 1961. aastast Mustvee Tööstuskombinaat “Avangard”. 1963. aastast kuulus Avinurme tünnitehas juba Rakvere Metsakombinaadi alla ning kandis ametlikku nime RAKVERE METSAKOMBINAADI AVINURME METSAPUNKTI PUIDUTSEHH.

* * *

Tünnitsehh ei olnud Avinurmes ainuke puutööd viljelev asutus nõukogude ajal.

1956. aastal üritas ka Avinurme kolhoos “Ühisjõud” kohaliku puutöötraditsiooni pinnalt abikäitist rajada, kus toodeti katusepilpaid ja krohvimatte. Kuid seda ettevõtmist ei suudetud pikalt töös hoida. (Viires 1960: 249) 1968. aastal käivitati kolhoosi abitööstus, mis algselt tegeles peamiselt puidust toodete valmisamisega, ent hiljem lisandus ka metallkonstruktsioonide tsehh ja õmblustsehh. Abitööstusele ehitati kaasaegsed tootmishooned Maetsma.

Avinurme kooli õpilase Ants Kase kirjatöö Avinurme puutöömeistritest 1956. Avaldatud lastelehes Säde, nr. 89, 4. november 1956 (allikas: Digar)

Ants Viires kirjutab 1960, et kodutööndus on Avinurmes likvideerimisel – katusepilpaid enam käsitsi ei kisuta, üksnes veel väiksemaid puunõusid valmistatakse lõhutud laudadest, ent suuremaid tünne valmistatakse alates 1956. aastast saetud ja neljast küljest hööveldatud poolfabrikaatidest tünnilaudadest, mida kodutööndajatele riistade tegemiseks kätte antakse.

1961. aastal aga alustab Avinurmes tööd Mustvee Kohaliku Majanduse Kombinaaadi poolt rajatud suurem tünnitehas. Tehase käikulaskmisega lõppeb põhiliselt senine kodustöötamine. Viimastest kodutööndajatest saavad ajakohase tehnikaga varustatud sotsialistliku tööstusettevõtte töölised. Tünnitööstus Avinurmes võis aga teoks saada just seetõttu, et sellele on pinda valmistanud kohalik sajanditepikkune “riistatöö” traditsioon. (Viires 1960: 250)

Kodukäsitöö sai tööstuseks.

1963. aasta väliseesti ajalehes Vaba Eesti Sõna kirjutatakse uuest tünnitehasest:

Et aga avinurmikute oskust ära kasutada, on rajatud puunõumeistrite artell, kuhu koondatud sadakond puutöömeest üle valla. See asub raudteejaama lähedal end. J. Ansipi sae- ja jahuveski juures uues hiigelhoones. Selle korsten paistvat “nagu must piibuvars” kaugele üle Avinurme asula. Kadunud on ka rännuromantika, sest nõukogude võim ei vöi lubada sellist olukorda, kus inimesed matkavad vabalt mööda maad ringi ja hakkavad . võibolla isegi spekuleerima. “Nüüd vuravad teedel tünnikoormatega autod”. […] Avinurme on kujunemas suuremaks tööstuskeskuseks. (VES 1963)

Tünnitsehhi loomisega lõppes seega kodutööndusliku puukäsitöö ajastu Avinurmes ning algas uus – moodsate tehnoloogiate abil tootmise ajastu. Kodukäsitööndusest sai tööstus. Ehkki päris kõiki riistu masinatega teha ei saanud ning mis peamine – puunõude tootmine jäi ka uuel ajastul Avinurmes keskseks tööstusharuks.

Vaade Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhile. Foto: Vello Kutsar (Eesti Rahva Muuseum, Fk 1526:181)

Ehkki valdavaks muutunud vabrikutööstus ja nõukogude kord sai traditsioonilisele kodutööndusele saatuslikuks, siis suuresti tänu tünnitehasele jäi Avinurme endiselt puuriistade valmistamise oskuskeskuseks. Tünnitsehhi tootmiskeskusena olla kaalutud ka hoopis Mustvee linna – ning see oleks saanud ilmselt saatusikuks Avinurme puutöötraditsioonile tervikuna.

Ent uuel tööstusvormil olid ka omad hüved. 1920ndatel ja 1930ndatel räägiti üha enam Avinurme meistrite raskustest materjali hankimisel – puidu hind tõusis, üksikutel meistritel oli keeruline endale vajaminevat materjalikogust osta, kuna puitu müüdi hulgi piirkonnast välja.

Tööstuskombinaadid aga varustasid oma töötajad toormaterjaliga ning toorme hankimise raskused lahenesid. Tööandja poolt olid ka töövahendid, ehkki enamik meistreid eelistasid endiselt töötada isiklike tööriistadega. Toodangule oli tagatud stabiilne turg ning töölisele kindel palk. Viires lisab, et teenistus oli üldiselt puutöömeistritel hea – nagu võis järeldada sellestki, et mitukümmend kodustöötajat olid omale 1960. aastaks auto soetanud. (Viires 1960: 249, Viires 1947)

Ent tünnitehas on Avinurme arengus oluline veel ühel põjusel:

Tünnitööstuse energiaga varustamiseks ehitati elektriliin Mustveest Avinurme ja sellest liinist sai 1962. aastal elektrivalguse ka Avinurme rahvas.
Static overlay
Vaade Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhile.

Foto: Vello Kutsar
(Eesti Rahva Muuseum, Fk 1526:125)

Static overlay
Õlle- ja veiniankrute valmistamine Avinurme Puidutööstuses.

Foto: Alla Armin, 1972
(Rahvusarhiiv, EFA.331.0.103803)

Static overlay
Kalakasti külgede lihvimine treipingil Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhis.

Foto: Vello Kutsar
(ERM Fk 1526:96)

Static overlay
Laudade hööveldamine ja silumine masinal.

Foto: Vello Kutsar
(ERM Fk 1526:98)

Static overlay
Kastilaudade hööveldamine treipingil.

Foto: Vello Kutsar
(ERM Fk 1526:97)

Static overlay
Tünnide kokkupanek naelte abil käsitsi. Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhis.

Foto: Kutsar, Vello
(ERM Fk 1526:100)

Static overlay
Nurgake Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhis.

Foto: Vello Kutsar
(ERM Fk 1526:111)

Static overlay
Ankrute lihvimine Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhis.

Foto: Vello Kutsar
(ERM Fk 1526:126)

Static overlay
Kastilaudade riita ladumine Rakvere Metsakombinaadi Avinurme Metsapunkti Puidutsehhis.

Foto: Vello Kutsar
(ERM Fk 1526:95)

previous arrow
next arrow

1983. aastal küsiti põliselt tünnimeistrilt Rudolf Karult, kui kaua võttis ühe püti või tünni valmistegemine? Rudolf vastas:

Seda ei oska öelda. Seda ma tean küll, kui palju kodus neid päevas sai tehtud, kui juba lauad tehtud olid. Siis ikke mul vanaisa oli 70 aasta ümber, tegi kaks astnat ikke päevas. Lauad tuli käsitsi vesta kõik ja, ja põhjad ja kaaned kõik käsitsi hööveldada. See oli ikka raske küll.

1967. aasta Sirbis ja Vasaras kirjeldatakse uut tootmissüsteemi:

Minut ja tünn. Niisugune on Rakvere Metsakombinaadi Avinurme puunõudetsehhi põhitoodangu maht. Peale kala soolamise ja transportimise mahutite valmistatakse siin ka mitmesuguseid puust majapidamlsnõusid. Lõviosa toodangust läheb siiski taarana vabariigi kalureile.

Muidugi “minut ja tünn” oli tootlus tsehhi peale. Kalataarale lisaks valmistati tehases kurgi- ja lihatünne, veiniankruid ja puust suveniire.

Ratsionaliseerimine ja tootmise ökonoomsuse tõstmine automatiseerimise ja mehhaniseerimise toel oli nõukogude tööstuses oluline. 1964. aastal kirjutatakse, et tootlikkuse suurendamiseks on Avinurme tünnitehas ühes Vassivere puidutööstusega üle viidud premiaalsele tükitöötasule, Rakvere Metsakombinaadi tsehhides on insener-tehnikute loomingulised grupid, kelle ülesandeks on uute tehnikate ja ratsionaliseerimisettepanekute tootmisse juurutamine.

Loomingulise grupi ettepanekul mehhaniseeriti tünnitehase kuivatite juurde viiv rööbastee, valmistati press saepuru pressimiseks jne. (PT 1964a) 1964. aastal oli Avinurme tünnitsehhis juurutatud juba 20 ettepanekut. Näiteks ehitati ümber tünnilaua-höövelduspingid ja seati üles tünnilaua höövelduskombain. (Vain 1964)

Samal aastal saab tünnitsehhi vanemmeister Arvi Tooming preemia tehase traaversvankrite kohta tehtud ettepaneku eest. (PT 1964b) 1966. aastal tunnustatakse Erich Pukki kalatünnl põhjalaudade hööveldamiseks tehtud kahepoolse höövelmasina eest, mis tõi säästu 2764 rubla, ning Heino Kalavuset ja Elmu Ambost täienduste eest höövelmasina EC-2 juures (sääst 3518,80 rubla). (Valtson 1966)

Tööviljakuse tõstmiseks korraldati ka sotsialistlikke võistluseid – kollektiivide- ja brigaadidevahelisis töövõistluseid tööplaani täitmise mahus. Näiteks 1966. aastal võitis Avinurme Tünnitehase brigaadide vahelises võistluses Andres Silla brigaad, kes realiseeris kogutoodanguplaani 110%-Il-selt. (Kuldkepp 1966) Võistluseid korraldati ka tsehhide vahel.

Ent mehhaniseerimine ja automatiseerimine tõi Avinurme puutöös kaasa veel ühe suuremat sorti muutuse: varem põlvest-põlve isadelt poegadele edasi antud meeste käsitööst sai masinate toel tööstusharu, kus tegutses nüüd juba rohkelt naisterahvaid.

Tootmisviisid ja -kultuur muutusid, ent Avinurme puutöö jäi püsima.

Tünnitehase töövõidud. Punane Täht, nr. 134, 12 november 1964 (allikas: Digar)

Avinurme ilme oli kiiresti muutumas: tünnitehasega paralleelselt avati siin lastepäevakodu, haigla, iseteenindav toiduainetepood, aktiivselt tegutses rahvakultuurimaja, kus toimetasid taidlusgrupid, toimusid teatrietendused ja oli avatud ka kino. Ehitati nii eramuid kui ka uusi hooneid ehitati kolhoosi abikäitisele jt asutustele.

ALLIKAD

Erich Puki märkmed (perekonnalt).

Ants Viires 1947/1949. Ülevaade kodutööndusest Avinurme vallas Jõgevamaal. Käsikiri. ERM EAp 210 EA 54:2/118-299.

Kuulutus. Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 85, 21. juuli 1951.

Ants Viires 1960. Eesti rahvapärane puutööndus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

VES 1963 = Anumameistrid aeti Avinurmes artelli. Vaba Eesti Sõna / Free Estonian Word : Estonian weekly, 1. august 1963.

E. Valdson. Lõppes konkurss. Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 134, 12 november 1964.

R. Vain, Ühine eesmärk — paremini. Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 135, 14. november 1964.

PT 1964a = Ühiskondlikud alused parteitöös. Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 135, 14. november 1964.

PT 1964b = Selgusid premeeritavad. Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 142, 1. detsember 1964.

L. Kuldkepp, Kes võitsid? Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 96, 13. august 1966.

E. Valtson, Metsakombinaadi novaatorid. Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 17, 8. veebruar 1966.

Oskar Lepp, Põlvest põlve. Sirp ja Vasar, nr. 29, 21. juuli 1967. 

Avinurme tünnitööstus okupeeritud Eestis. Eesti Päevaleht / Etniska Dagbladet, 21.08.1968.