Täna on Avinurme tuntud jaanipäeviti toimuva tünnilaada poolest, ent see ei ole esimeseks laadaks Avinurmes. Talurahvakultuuris olid laadad, perioodiliselt kindlas kohas toimuvad turud, ühtaegu nii peamiseks kaubandusvõrgustikuks, meelelahutuse pakkujaks kui ka oluliseks kohtumis- ja suhtluskohaks – pidupäevaks kogu perele. Esmalt olid laadad peamiselt linnades ja mõisate juures, ent 19. sajandil hakati üha enam korraldama talurahvalaatasid ka maapiirkondades.

Esimesi teateid Avinurme mõisa alal peetavatest laatadest leiame aastast 1864, mil Liivimaa kubermangulehes (Лифляндские губернские ведомости / Livländische Gouvernements-Zeitung) avaldatakse 24. juulil teade, et Avinurme mõisas, Lohusuu (Lohosu) külas Peipsi rannas hakatake pidama 5. ja 6. oktoobril iga-aastast kraami, kariloomade ja hobuste laata. Enne Mustvee-Sonda raudtee ehitamist oli Lohusuu oma sadama ja Peipsi kalda äärse Peterburi-Riia postimaanteega Avinurme valla peamiseks keskuseks – ka ‘aleviku’ tiitli sai Lohusuu enne Avinurmet. Avinurme vald oli aga toona tuntud just karjakasvatuse poolest. Näiteks mainib Sakala toimetus 1880. aastal Eesti Põllumeeste Seltsi poolt korraldatavast Mustvee näitusest rääkides:

Meie wõime seie juure lisada, et Awinurme wald Mustwee lähedal umbes paarikümne aasta eest tagasi oma ilusa härgade pärast lihunikude juures kuulus oli. Kui seal karjakaswatamine weel wanas heas olekus peaks seisma, siis saab sealt wist õige palju loomi Mustwee Näitusele toodama. 

Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 82, 24 juuli 1864 (allikas: Digar)

5. ja 6. oktoobrist saab pikaks ajaks laada toimumise püsiaeg, mis oli nii kindlalt paigas, et 1876. aastal avaldatakse Eesti Postimehe kuulutuste veerus eraldi teadaanne, et tol aastal toimub laat tavalise aja asemel hoopis 24. ja 25. septembril.

Laadakalendrisse, milliseid enam-vähem just samal ajal rahvakalendrites avaldama hakatakse, siseneb see 1878. aastal Avinurme mõisas Lohusuu külas, hiljem ka Avinurme mõisas (Lohusuu kihelkonnas) või lihtsalt Avinurmes (Lohusuu kihelkonnas, alates 1890. aastast Torma kihelkonnas või lihtsalt Tormas) 5. ja 6. oktoobril toimuva kahepäevase laadana. Seda 1891/1892 aastani, mil laadakalendrite avaldamises tuleb väike seisak. Ent juba 1903. aastal on 5.–6. okt. Avinurmes toimuv laat kalendris tagasi.

Teadaanne.
Eesti Postimees, nr. 35, 1. september 1876 (allikas: Digar)

Muuseas mainitase iga-aastast Lohhosoo laata veskite, kõrtside ja Peipsi kalapüügi kõrval tõmbe-elemendina ka 1881. aastal mõisa rendikuulutuses. Nimelt oli 1855. aastal Avinurme ja Tori mõisad Liivimaa rüütelkonna kasutusse antud, eesmärgiga hakata neis hobusekasvatusega tegelema (ehkki lambakasvatuse edendamise eesmärgil oli Avinurme mõis rüütlekonna rendil juba 1820ndatest). Toris lükatigi hobusekasvatus käima, ent Avinurme mõis jäi pigem Tori tegevuste toetajaks-tagalaks.

Teadaanne. Eesti Postimees, nr. 50, 16. detsember 1881 (allikas: Digar)

Ehkki peale 1871. aastat olid Avinurme metsavald ja Avinurme rannavald juba üksteisest lahku löönud, nimetati laata sageli ometi Avinurmes toimuvaks laadaks, võibolla viitena mõisale. Ent 20. sajandi alguses, mil Ranna-Avinurme asemel hakatakse kasutama Lohusuu valla nime ning peatselt ka Avinurme mõis laiali jagatakse, saab laada valdavaks nimeks Lohusuu laat.

Algusega 5. oktoobril 2-päevane kauba, lojuste ja hooste laat Awinurme mõisas, Lohusu külas. Uus Pärnu Kalender ehk Täht-raamat Eesti rahwale 1884 aasta pääle (allikas: Digar)

Nii kirjutatakse 1900. aastal 5. oktoobril toimunud Lohusuu laadast, 1911 teatatakse, et endiselt 5. ja 6. oktoobril toimunud Lohusuu laat oli küll rahvarohke, ent kauplemine ei olnud kuigi elav. Eraldi mainitakse sarvloomade ja lina seemne odavat hinda, lina olnud aga kallis; ning:

Salamonopolid, mis siin laadal harilik nähtus on, kauplesiwad suurepäraliselt. Ühelt salamonopolipidajalt wõttis Awinurme politseikordnik 250 poolttoopi wiina õunakoorma seest ära, teiselt isikult wõeti 100 poolttoopi ära.

Hiljem toimuvad Lohusuu laadad erinevatel kuupäevadel. 1920. aastal teatatakse laada toimumisest 18. septembril, 1923. aastal oktoobri lõpus või novembri alguses, 1933. aastal aga 25. augustil jne. Aja jooksul lisanduvad ka kevadised laadad ning 20ndate lõpust alates on Lohusuus nii kevadel (7.–8. mai) kui sügisel (10.–11. oktoobril) kahepäevased laadad.

Viimased teated Lohusuu laadast leiame 1939. aastast – augustisest ning erakorraliselt ka 20. detsembril peetud laadast. 75-aastase traditsiooni katkestas sõda ja riigikorra muutus.

Lohusuu laada keskseks kaubaks jäid loomad – lehmad, sead, lambad ja hobused –, üksikute teadete najal võib aimata, et seal muu kauba seas ka puuriistu müütamas käidi.

AVINURME LAAT

Avinurmes, st tänases Avinurme alevikus hakati laatasid pidama alles hiljem ning tuleb tunnistada, et Lohusuu laadaga võrreldes on Avinurme laadad ajakirjanduses küllalti vähe kajastamist leidnud.

Avinurme laadad toimusid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Pole veel täpselt teada, millal Avinurmes laatade korraldamine alguse sai. 1915. aastal nimetatakse 25. aprillil Avinurmes toimunud laata – ent seda, kas too laat just Avinurme alevikus toimus või oli tegemist Lohusuu laadaga, ei tea.

Ent 1924. aasta aadress-kalendrist leiame laatade seas “paastu kuus” 20. märtsil ning “wiina kuus”, 15. oktoobril Avinurmes toimuvad laadad. Ning kuna paralleelselt toimuvad 24. aprillil ja 18. oktoobril laadad ka Lohusuus, pole enam kahtlust, ent need laadad toimusid just Avinurmes ning teadaolevalt Avinurme vallamaja juures. Ning üldiselt just nendel aegadel need laadad toimusidki (üksikute kuupäevaliste nihetega) 1930ndate lõpuni.

1934. aastal kirjutatab Tartumaa Teataja (21.11.34), et Avinurme valla kodanikud soovivad, et Avinurmes avataks turg ja kolmas laat, ning vallavalitsus pidas seda soovi igati mõistlikuks. Nii otsustati

awada turg igal reedel ja kolmas laat pidada 16. juunil. Kuna selleks on wajalik maawalitsuse luba, siis otsustati see nõutada.

Tartumaa laadad märtsis ja oktoobris 1934. Keila villaketruse ja kudumistööstuse kalender (allikas: Digar)

1938. ja 1939. aastal leiame Avinurme laatade seas ka 15. juunil peetava laada (1939. aastal peetakse sügislaat 7. oktoobril). Ent nii nagu Lohusuu laadagi puhul, katkestab ka Avinurme laatade traditsiooni sõda ja riigikorra vahetumine.

Postimees, nr. 280, 20. oktoober 1923 (allikas: Digar)

1923. aasta Avinurme laada kohta saame teada:

15. okt. peeti Awinurmes laata, mis ilusa ilma tõttu oli palju rahwast kokku meelitanud. Kariloomi oli laadal rohkesti. Hind 3500—9000 m. Hobuseid oli wähe; keskmine töö hobune maksis kuni 25.000, kewadised warsad maksid kuni 15.000, häid hobuseid müügil ei näinud. Lambaid oli müügil ainult mõni näha, hind 500—900 marka. Wiienädalised põrsad maksid 700 marka. Rohkem oli müügil riidekaupa ja maiusasju. Noorrahwas keerutasid tantsu harmoonika saatel laada platsil. Joobnuid isikuid oli mõni üksik näha.
—k.

1934. aasta kevadel kirjutatakse lehes Avinurmes sagenenud metsavargustest, märkides: “Metsawargused sagenewad Awinurmes harilikult laatade eel, mis puhuks püütakse kergema waewaga laadaraha teenida. Kuna käesoleval kuul peetakse laata Awinurmes, siis on metsawargused eriti massiliselt hoogu läinud. Nii on paari päewa jooksul tabatud rida wargaid, kelledelt ära wõetud pakke kogusummas ligi 500 krooni wäärtuses.” Muidugi müügikaubaks puunõude tegemiseks keegi praktikas ilmselt paar nädalat enne laata materjali varuma ei läinud – selleks tuli märksa varem riistapuid varuma hakata.

Sama aasta sügislaadast antakse pikem ülevaade 1934. aasta Tartumaa Teatajas:

Awinurme sügislaat muutus ilusa ilma tõttu aruldaselt rahwa- ja kaubarohkeks. Laadakaupmeeste letid ja maameeste koormad osteti wiimseni tühjaks, ainult mõni üksik puunõu tuli riistakaupmeestel koju tagasi wiia. Kariloomi oli laadal ohtrasti, makseti lehmadest 50—60 krooni, parematest ka 70 krooni. Lambad maksid 4—7 krooni, põrsad samuti 4—7 krooni.
Hobuste oste nagu tatvalisesti Awinurme laadal ka seekord ei registreeritud.
Awinurme puunõudest makseti: toobritest 250—350 senti, sõeltest 75—100 senti, lookadest 2—3 krooni, wannidest 2—3 kr. ja suurematest supelwannidest kuni 6 krooni. Katusepilpaid 170—180 senti tuhat. Puunõudele tegid kõwa konkurentsi laadakaupmeeste plekknõud, milliseid müüdi wist juba wõistluse mõttes „alla oma hinna”.
Laadale oli rohkesti toodud ka aedwiljasaadusi. Õunad maksid 90—150 s. puud, kapsad 50—60 s. puud ja 2—4 s. pea, sibulad 180—200 s. puud ja 20 senti matt.
Kord oli laadal seekord eeskujulik. Rahurikkumisi ega joodikute arreteerimisi ei juhtunud.

Tartumaa Teataja, 12 oktoober 1934 (allikas: Digar)

Ent lähikonnas toimusid laadad veel ka Mustvees, Tudulinnas, Tormas, Sadalas, Laekveres jm. Muidugi hakkas 20. sajandi alguses tärkama ka poodide maastik, mis laatadele konkurentsi pakkuma hakkas. Siiski ei jää siinkandi laadakalendrit vaadates mulje, et laadad oleks 20. sajandi alguses oma kaubanduslikku, meelelahutuslikku ja kogukondlikku väärtust kaotanud.

ALLIKAID:

Teade. Лифляндские губернские ведомости = Livländische Gouvernements-Zeitung, nr. 82, 24. juuli 1864.

Teadaanne. Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 35, 1. september 1876.

Mustwee näitus. Sakala Lisaleht, 19. aprill 1880.

Teadaanne. Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 50, 16. detsember 1881.

Uus Pärnu Kalender ehk Täht-raamat Eesti rahwale 1884 aasta pääle. Väljaandja: R. Jakobi, 1883.

Lohusu laat. Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 45, 9. november 1900

Lohusuu laat. Tallinna Teataja, nr. 243, 22. oktoober 1911.

Lohusuus… Päewaleht, nr. 99, 3. mai 1913.

Lohusuu laat. Waba Maa, nr. 241, 22. oktoober 1920.

Lohusuu laat. Kaja, nr. 296, 5. november 1923.

Awinurme laat. Postimees, nr. 280, 20. oktoober 1923.

Lohusuu laat. Postimees, nr. 200, 27. august 1933. 
Lohusuu laat. Kaja, nr. 201, 29. august 1933.

Awinurmes sagenewad melsawargused. Tartumaa Teataja, 17. märts 1934.

Awinurme laat. Tartumaa Teataja, 12. oktoober 1934.

Awinurme turg ja kolmas laat. Tartumaa Teataja, 21. november 1934.

Rahvakehv Lohusuu laat. Tartumaa Teataja, 1. september 1939.

Lohusuu laat. Postimees, nr. 351, 30. detsember 1939.

Laadad ja turupäevad. Majakalender: aastavara 1939. Kirjastaja: Jakob Ploompuu, Vaba Maa, 1939.