Avinurme Ajavakk
Raudtee jõudis Avinurme juba 1925. aastal, enne terve liini ametlikku avamist 1. augustil 2026. Pärast Mustvee-Avinurme lõigu sulgemist 1968. aastal sai Avinurmest raudteeliini lõppjaam. 

Avinurme jaam asus liini 46. kilomeetril (täpsemalt 46,2) ja oli Sonda-Mustvee liini üks suurematest jaamadest.

Avinurmes oli enne sulgemist 4 jaamateed ja 1 tupiktee kaubaaida juures ning algaastatel oli ka harutee liivakarjäärini (tänane staadion). Auruveduritele oli kaevu juures pulsomeeter (auru jõul töötav veepump). Jaama piirasid semaforid.1 Jaamas olid ka estakaad kraanadega puidu laadimiseks.

Avinurme oli tariifjaam, mis oli avatud kõikideks kaubanduslikeks tegevusteks ning tehniliselt oli see avatud kõigiks rongidega seotud operatsioonideks.

Lennuvaade Avinurme jaamale, 1930-1935 (foto ümbertöödeldud, orig. RA, EFA.66.4.19204)

VÕRDLUS: Avinurme 1925-1935 ja Avinurme 2026. aastal. (Vaatamiseks liguta nooli.)

Liini avamise ajaks ei olnud jaamahoone veel valmis. Avinurme jaamahoone – kahekorruseline palkmaja – valmis eriprojekti järgi 1927. aastal.

Avinurme ja Mustvee jaamahooned on valmis. “Sonda-Mustwee uuel kitsarööpalisel raudteel on Awinurme ja Mustwee jaamahooned juba walims ehitatud ja tegewus nimetatud jaamahoonetesse üle wiidud“. (Waba Maa, nr. 46, 24. veebruar 1927. a.)
Avinurme jaamahoone 1920ndatel (töödeldud foto, orig. M. Helme erakogu)
Avinurme jaamahoone 1920ndatel (ümbertöödeldud, orig. M. Helme erakogu)
Eesti Vabariigi kümnenda aastapäeva puhul ehitud Avinurme raudteejaama hoone. Foto: Eduard Pääro, veebruar 1928. a. (Allikas: Rahvusarhiiv, EAA.2111.1.15231.3)
Avinurme jaamahoone 1938. a. (Allikas: M. Helme erakogu)

Avinurme jaamahoone (ümbertöödeldud, orig. M. Helme erakogu)
Avinurme raudteejaam ja jaamahoone 1935-1937 (ERM TM Fk 16242:21)

Jaamahoone hävis koos suure osaga jaama ümbritsenud alevist 8. augustil 1941. aastal, mil taganev hävituspataljon põletas maha 34 maja. Põhja Kodu ja Eesti Sõna kajastasid aasta hiljem (24. ja 26. novembril 1942. a.) toimunut:2

Avinurme jaamaümbruse aleviku põletasid hävituspataljoni-mehed maatasa. Postkontor, jaamahoone, võõrastemaja, neli kauplust, jahu- ja saeveski ning terve rida eramaju — kõik need viimastel aastatel püstitatud hooned langesid tuleroaks. Suuremaks kahjusaajaks oli praegune vallavanem Ansip, kellel hävines peale veski ja tööstuse ka suuremal hulgal toormaterjali. Töösturi ema, kes oli rüüstamiste ajaks jäänud koju, leiti hiljem tuhahunnikult põlenuna. 

Aasta on nüüd sellest hävitustööst möödunud ja Avinurme on hakanud end jälle tuhast üles ehitama. Kümmekond hoonet on viidud katuse alla ning mõnes elavad inimesed juba seeski. „Tuleval sügisel on kõik nagu ennegi”, ütlevad Avinurme mehed ise, ja selles ei maksa vist ka kahelda. Alutaguse nägi raskeid päevi, kuid visa töö tulemusena kerkib jälle uus elu. Ja võibolla parem ja karmimgi kui enne.

Seejärel ehitati jaamahoone asemele puitbarakk, mida kasutati raudtee sulgemiseni. Hoone on muudetud kujul säilinud ja kasutusel elamuna.

Avinurme puhkpilliorkester raudteejaamas viimast rongi ära saatmas (Allikas: Avinurme koduloomuuseum).
Avinurme jaamabarakk august 1997. Foto: Andrus Roosma (allikas: balticrailpics.net)
Avinurme jaamabarakk aprill 2001. Foto: Andrus Roosma (allikas: balticrailpics.net)
Avinurme jaamahoone 2026. a. (Avinurme Ajavakk)
Viimane rong Avinurme jaamas mai 1972. a. (Foto: Indrek Lepasaar)

Jaamahoonete hulka kuulus ka väike kaubaait.

Avinurme jaama kaubaait, väljalõige Avinurme raudteejaama ja jaamahoone 1935-1937 fotolt (ERM, ERM TM Fk 16242:21)
Kaubaait end. Avinurme jaamas, 2026. a. (Avinurme Ajavakk)

2002. aastal renoveeriti sild ja 113m pikkune lõik endist raudteed ning sellele pandi sõitma Tudu metsakombinaadist saadud vedur MUZ-4 reisivaguni PV40, kaubavaguni 20T Altai  (Sondast), platvormvaguni ja väikese kaevandusvagonetiga. Algselt pikendati raudteed 178 meetrini ning 2019. aastal pikendati Avinurme muuseumrongi nostalgiasõidu raudtee kilomeetrini.

Avinurme muuseumrong 2026 (Foto: Avinurme Ajavakk)